/nginx/o/2008/05/13/40385t1h5063.jpg)
Riigikogus toimuval olulise tähtsusega riiklikul arutelul võitlusest laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega toodi esile, et vaestes peredes kasvavatel lastel on ohus ka nende tervis.
Pere vaesus mõjutab lapse tervist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar tõi esile, et laste vaesuse väljundite analüüsimisel on ilmnenud vahe näiteks funktsionaalse tervise vahel. «Mitte ainult, et kas ta jääb grippi või mitte,» selgitas Kutsar. «Kehvemast perest pärit lapsed on üle keskmise hüperaktiivsed, neil on väiksem sõnavara, on leitud erinevusi matemaatikaoskuses, vähene spordiga tegelemine.»
Samuti on vaestest peredest pärit 16-19-aastaste hulgas rohkem mittetöötavaid ja mitteõppijaid kui nendes, kus on perekonna toetav taust suurem.
Lastekaitse liidu president Katrin Saks rääkis riigikogu kõnepuldis, et lastearstid teavad paljusid juhte, kus vanemad jätavad lastele kirjutatud ravimid välja ostmata.
Keskfraktsiooni liige Mailis Reps omakorda rõhutas koolitoidu tähtsust, sest töötuks jäänud perede lapsed ei saa sageli kodus korralikku toitu, tervislik toitumine lapseeas annab aga tervisegarantii inimesele kogu eluks.
Kulud lastele täiskasvanuist suuremad
Kutsar tõi välja uuringutulemused, mis kinnitavad, et lastele läheb peredel märkimisväärne osa sissetulekust. «Harrastuskulude puhul on lapsele minevad kulud suuremad kui keskmiselt täiskasvanule,» tõi ta välja.
Jalanõudele ja riietele kulub eelkooliealistel lastel umbes 80 protsenti keskmise täiskasvanu kulutustest, kuskil 15-16-aastaseks saades on need kulud juba pooleteisekordsed keskmise täiskasvanu kulutusega võrreldes.
Samuti näitavad uuringud, et väiksema sissetulekuga pered kulutavad lastele keskeltläbi kaks korda vähem kui suuremad. «See tähendab seda, et alumisse tulugruppi kuuluvate perede lapsed on jäetud paljudest võimalustest ilma - sealhulgas ka huvihariduse ja kooliväliste tegevuste mõttes. Ja siin on vahe isegi üle kolme korra, kuskil 3,2 korda,» tõdes Kutsar.