/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2010/04/05/343658t1h45d8.jpg)
Emajõgi tõusis viimase nädalaga ehk eelmisest esmaspäevast eilseni Tartus 112 sentimeetrit. Plasku juures lainetab vesi tänaval, Emajõe luhad on muutunud järvedeks. Aga see pole veel kõik.
Tellijale
Emajõgi loksub üha enam üle serva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu südalinnas ronib Emajõgi oma sängist üha kaugemale, Atlantise juurest jõeni viiv trepp on vees mis vees. Supilinna kahe kraavi otsad on liivakottidega kinni pandud.
Vana-Ihastes on vesi võimust võtnud Salutähe, Metshaldja ning Luigelahe tänava elamiste aedades ja keldrites. Salutänava ühe maja keldris on vett ligi pool meetrit.
Ööl vastu esmaspäeva jäi vee alla Rannakajaka tänav.
«Praegu veel kuidagi sai sealt autoga läbi,» kirjeldas Rannakajaka tänava seisu eile pärastlõunal Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Aga teisipäeval sealt küll kuidagi enam läbi ei saaks.»
Et inimesed Rannakajaka tänaval siiski liikuda saaksid, lasi linnavalitsus sinna killustikku vedada. «Paistab, et jõgi sätib uut viimase aja rekordit,» märkis Haak.
Nädala jagu tõusu
Paistab tõesti. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel ulatus Emajõgi eile hommikul kella seitsme ajal Atlantise vastas asuvas mõõdupunktis 280 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
Seda on ikka omajagu, sest paljude aastate keskmine veetase on 5. aprillil Tartus ulatunud vaid 160 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Võrreldes vett triiki täis jõge praegu ja eelmise aasta vihmasel suvel, paistab vahe eriti suur: näiteks mullu 15. juulil küündis Emajõgi Tartus 120 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
EMHI uuringute «Ilmatingimuste varieeruvusest tulenevad tulvaveeriskid Tartus» järgi on Emajõe Tartu piirkonna ohtlikuks veetasemeks hinnatud 239 sentimeetrit üle mõõtejaama nulli.
Tartus on jõe veetaset mõõdetud 1867. aastast ja sellest ajast alates on Emajõgi siin ohtliku veetaseme ületanud juba 65 korda. Absoluutne rekord ehk kõrgeim veetase pärineb 1867. aastast, kui jõgi küündis 6. mail 373 sentimeetrit üle jaama nulli.
Üks suurimaid tõuse
Täna hommikuks võib jõgi ulatuda juba pea pool meetrit kriitilisest 239 sentimeetrist kõrgemale. Ja jõgi kerkib veel.
«Tartus tiksub Emajõgi sel kevadel kolme meetri peale,» ütles EMHI hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu. «Vesi tõuseb veel nädala.»
Selle nädala alguses on tõus suurem, vähemalt viis sentimeetrit ööpäevas. Nädala viimastel päevadel tõus aeglustub, jõgi kerkib siis ilmselt vaid paar sentimeetrit ööpäevas. Suuri sadusid lähipäevil oodata pole.
Emajõe tänavune veeseis Tartu kandis sarnaneb Randpuu sõnul 1953. aasta omaga. Tol aastal 25. märtsil alanud kevadine suurvesi kestis 59 päeva. Suurvee tipp oli 9. aprillil, kui veetase ulatus ülikoolilinnas 315 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
«Alguses paistis, et tänavune kevad sarnaneb 1956. aasta kevadega,» märkis Randpuu. «Aga nii hulluks see asi siiski ei lähe.» Emajõe kõrgeim veetase 1956. aasta kevadel küündis Tartus 345 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
Jõgede veetõus mõjub ka järvedele. Eriti suures üleujutuste ohus on EMHI andmetel Emajõe suue.
Praagal sarnaneb Peipsi tänavune veetaseme näit 1953. ja 1982. aasta omaga.
Eesti suurima järve kõrgeim veetase mõõdeti aga 1924. aastal, kui Praagal ulatus vesi 366 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Eile oli Praagal veetase 246 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
«Kes vähegi saab, mingu suurvett vaatama,» soovitas eile Valgamaal Taheva mõõdujaamas Mustjõe suurvee andmeid kirja pannud Randpuu. «Meie loodus pole eriti vaheldusrikas. Suurvesi on Eestis üks ilusamaid vaatepilte.»