Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

Riigijuhte ootab uuest aastast suur palgatõus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinnas kandideeris üheksa ministrit, kes kõik osutusid volikokku valituks.
Tallinnas kandideeris üheksa ministrit, kes kõik osutusid volikokku valituks. Foto: Andres Haabu / Postimees

Järgmise aasta algusest hakkab täismahus kehtima riigiametnike uus palgasüsteem, mis toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmele teisele kõrgele riigiteenijale üle 20-protsendilise palgatõusu.

Kuigi kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus võeti vastu juba 2009. aastal, kehtib see eelmisest aastast üksnes riigikogu liikmetele ja tänavu juulist kõigile kohtunikele. Ülejäänud osas on selle jõustumist rahapuudusele viidates korduvalt edasi lükatud.

Küll on uue palgasüsteemi rakendumisega arvestatud järgmise, 2014. aasta riigieelarve eelnõus. Suurim, 30-protsendine palgatõus ootab uue palgasüsteemi rakendudes peaministrit. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palk tõuseb uuest aastast 22, ministritel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril ja kantsleritel kõigil 21 ning presidendil kolm protsenti. Ainsana kaotab palgas riiklik lepitaja, kelle palk on tulevast aastast kaks protsenti senisest väiksem.

Peaminister Andrus Ansip juhtis juba septembris riigijuhtide palkadest rääkides tähelepanu 2008. aastal toimunud palgakärbetele, millest alates pole näiteks valitsuse liikmete palk muutunud. «Peaminister, valitsuse liikmed selleks, et anda eeskuju kõigile avaliku sektori töötajatele, vähendasid oma palka. See on olnud praegu vähendatud määras külmutatud kõik see aeg alates 2008. aastast,» ütles ta valitsuse pressikonverentsil.

Rahandusministeeriumi andmetel kulub presidendi, peaministri, ministrite, kantslerite, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riikliku lepitaja ning võrdõigusvoliniku palgale tuleval aastal täiendavalt 375 450 eurot. «Kohtunike, sealhulgas riigikohtu kohtunike ametipalkade täiendav kulu lisaks selle aasta juulis rakendunud palgakasvule on 1,67 miljonit eurot,» märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Ametipalkade seaduse jõustudes moodustub kõigi kõrgete riigiametnike palk mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Kõrgeimaks palgamääraks on seaduse järgi 5200 eurot.

Palgamäära indekseeritakse iga-aastaselt indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Riigikogu liikmete palka hakati indekseerima tänavu kevadel, teistel riigiametnikel tehakse seda alates 2015. aasta aprillist.

Nii saab juba praegu indekseerituna 5346-eurost palka riigikogu esimees. Riigikogu aseesimeeste ning komisjonide ja fraktsioonide juhtide palk on 4544, komisjonide ja fraktsioonide aseesimeestel 4009 ning parlamendi lihtliikmetel 3475 eurot kuus. Riigikohtu esimees teenib aasta keskpaigast 5200, riigikohtu liikmed 4420, ringkonnakohtu kohtunikud 3900 ning maa- ja halduskohtu kohtunikud 3380 eurot.

Ülejäänud kõrgetest riigiametnikest hakkavad uuest aastast suurimat palka saama president ja peaminister, kelle ametipalga koefitsient on 1,0 ja palk seega 5200 eurot. Riigikontrolöri, õiguskantsleri, ministrite ja riigisekretäri palk hakkab olema 4420 ning riiklikul lepitajal ja võrdõigusvolinikul 2860 eurot. Eesti Panga nõukogu esimees hakkab seaduse jõustudes teenima 1820 ja nõukogu liikmed 1300 eurot kuus.

Peale kõrgete riigiteenijate töötasu mõjutab seadus parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.

Tagasi üles