Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/10/14/2542882t1h5304.jpg)
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles Postimehele, et aadressita inimesed tekivad kahte moodi. Esimesel juhul jäävad inimesed rahvastikuregistris ametliku aadressita siis, kui elamispinna omanik teeb ametliku avalduse registreerida inimene temale kuuluvalt pinnalt välja ja üürnik ei ole ise registris oma uut aadressi registreerinud. Teisel juhul satuvad ilma aadressita registrisse kodutud inimesed, kellel tegelikult puudubki elamispind ja kelle omavalitsus võtab oma hoole alla.
Inimesi, kelle korteriomanik on elamispinnalt ära registreerinud, on rahvastikuregistris 24 000. Kodutuid inimesi on rahvastikuregistris tuhatkond.