/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/03/31/341103t1h6a44.jpg)
Mustvee lähedal Raja külas kraavi sõitnud gaasiveoki teele tõmbamiseks kutsuti kohale kaks kraanat ja kaitseväe eritehnika, ümbruskonnas elavad inimesed evakueeriti.
Gaasiveoki aitavad kraavist välja kraanad ja kaitseväe eritehnika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval kella 21 ajal jõudis sündmuskohale kaitseväe eritehnika koos tõstepatjadega ning Tartust sõitis kohale kaks kraanat, rääkis Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik Postimees.ee´le.
Päästjad otsustasid, et kõige ohutum on tsistern sadulast eraldada. Selleks kaevati kõigepealt kraav ekskavaatori abil suuremaks, et õnnestuks veok seal ratastele pöörata ning seejärel asuti tsisterni kahe kraana ja kaitseväe eritehnika abil eraldama. Kella ühe ajal öösel oli veok veel ühes tükis.
Kiige sõnul evakueeriti ümbruskonnas 400 meetri raadiuses elavad inimesed kõrgendatud ohu ajaks bussiga Kasepää rahvamajja, kuid paljud leidsid omale öömaja siiski kuskil mujal. Kiige sõnul olid enamus maju tühjad ning inimesi, keda tuli evakueerida, oli umbes kümmekond.
Tema kinnitusel oli eilne õnnetus täiesti ainulaadne ning nõu saamiseks pöörduti ka naaberriikide spetsialistide poole, kuid kellelgi pole sarnases olekus [vedeldatud] gaasiga õnnetust olnud ning seetõttu tuli päästjail oma nõu ja jõuga hakkama saada.
Kiige sõnul pidid päästjad iga sammu väga hoolega läbi mõtlema ja planeerima ning seetõttu venis veoki kraavist välja sikutamine hiliste öötundideni.
Gaasi rõhk tsisternis püsis veel südaöösel kuue baari peal, plahvatusoht tekib, kui rõhk tõuseb seitsme baarini.
Tsisterni väljalasketorude külge kinnitati gaasiümberpumpamise voolik, mille abil on rõhu kriitilise tõusu puhul võimalik gaasi välja lasta, et rõhku alandada. «Püüame gaasi välja lasta minimaalselt ja ainult vajadusel,» märkis Kiik.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört ütles Kuku raadio saates Päevapilk, et gaasi atmosfääri laskmise korral keskkonnale ohtu ei ole, kuna maagaas on õhust kergem ja lahustub. Keskkonnale võib oht tekkida vaid plahvatuse korral.
Marek Kiik lisas kommentaaris Postimees.ee´le, et kõige tähtsam on veok tagasi ratastele saada, sest siis on tsisterni automaatsed kaitsemehhanismid normaalses tööasendis ning rõhu suurenedes avanevad kaitseklapid, mis gaasi välja lastes rõhu automaatselt normi viivad.
Päästetööde juhi hinnangul on ohuala raadius paagi lõhkemisel 150 meetrit. Kui aga tsisternist väljuva gaasiga kaasneb tulekahju, laieneb oht kuni 800 meetrini. Lähimad elamud asuvad sündmuskohast 200 meetri kaugusel.
Päästeteenistus palub inimestel õnnetuspaigast ohu möödumiseni eemale hoida.