/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/18/268401t1he01d.jpg)
Tähtis on, et õpilane saaks oma valikud teha ise, olgugi et need võivad hiljem valeks osutuda, ja seetõttu on uus õppekava suur edasiminek, leiab lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman.
Lastevanemate liit: parem valigu õpilane valesti, kui üldse mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsimus ei ole, kas õpilane valib õigeti või valesti meie arvates, vaid tähtis on anda õpilastele võimalus valida,» rõhutas Kirsman neljapäeval peetud õpetajate liidu õppekavakonverentsi paneeldiskussioonis.
Kirsmani sõnul on uute õppekavade suurim pluss, et valikaineid on rohkem. Samas tõdes ta, et ühe käega antakse, teisega võetakse: riigieksameid noored enam valida ei saa.
Eesti õpetajate liidu juhatuse liige Elbe Metsatalu õpilaste valikuvabaduse suhtes nii optimistlik polnud. Ta kahtles, kas 10. klassi õpilane on küps endale ise õppekava koostama, mis on väga oluline samm tema tulevikku silmas pidades. Näiteks valib õpilane koolis humanitaaraineid, kuid ülikooli jõudes avastab, et tahaks reaaleriala õppida, kuid selleks on juba hilja, sest baas on puudu.
«Kui me ei anna noorele võimalust teha valesid valikuid koolis ja võimalust hiljem mõistliku aja jooksul oma otsuseid korrigeerida, siis me võime olla situatsioonis, kus inimene vanemate või õpetajate etteantud valikutega avastab alles ülikooli lõpus, et ta on valinud midagi sellist, mis talle ei sobi,» pareeris Kirsman.
«Meie ülesanne õpetajate ja vanematena on mitte niivõrd teha valikuid õpilase eest, vaid pigem aidata lastele kaasa otsustuste kujundamisel,» selgitas ta. «Me toetame ja manitseme, aga kui tahetakse õppida kokandust, siis ka kokk on väga väärikas elukutse ja võib väga palju kasu tuua,» lõpetas Kirsman.