/nginx/o/2010/03/26/338564t1hfa5b.jpg)
Kuna inimesed elavad üha vanemaks ja on seejuures parema tervisega, on praegune idee pensioniiga tõsta igati loogiline, ütles Eesti Gerontoloogia ja Geriaatrite Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kai Saks.
Geriaatrite selts: 65 aastat ei ole utoopiline vanus pensionile minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvastiku vananemist loetakse progressi märgiks, sest järjest rohkem inimesi elab vanaks,» ütles Kai Saks. Kui järjest rohkem inimesi elab vanaks, peaksid inimesed tema sõnul seejuures ka järjest tervemad olema. «Ja kui inimene saab siis olla 25 või 30 aastat pensionil, on seda ikka liiga palju,» arvas Saks.
«Meie eluiga tõuseb üsna jõudsalt ja kui see nii jätkub, ei ole 65 aastat üldse utoopiline vanus pensionile minna.»
Kui veel üsna hiljuti läksid mehed pensionile viis aastat hiljem kui naised, siis nüüd on pensionile mineku vanus tasapisi ühtlustumas ja 2016. aastaks peaks see nii meestel kui ka naistel sama olema, kui parlament aprilli alguses sellise seaduse vastu võtab. Ometi on meeste eluiga siiani olnud tunduvalt lühem kui õrnema soo esindajatel.
Haiglaõde Elga Kahu lõpetas töötamise kõrges vanuses, alles 77-aastasena. Kahu töötas 56 aastat Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus. Naine oleks oma sõnul veel kümme aastat töötanud, kui teda poleks koondatud.
Kahu väidab, et tema vanus ei mõjutanud tema töökvaliteeti mitte kuidagi, psühhiaatria valdkonnas töötades tulevat naise sõnul laialdasemad töökogemused isegi kasuks. «Praegu ei taha seal keegi pensionile minna, sest sellest rahast ei ela lihtsalt ära,» rääkis Kahu, kelle arvates võiks pensioniiga kas või 75. eluaastast alata. «Aga kindlasti sõltub see inimesest, mis vanuseni suudab keegi tööd teha,» lisas Kahu.
Ka Saksa ei tee murelikuks, et ta pensioniiga nii-öelda eest ära jookseb. Saksa sõnul peaks praegu rohkem tähelepanu pöörama hoopis sellele, et nii palju mehi noores eas ei sureks. «Nende meeste, kes elavad üle 60 eluaasta, eluiga järjest pikeneb, aga need, kes tegelikult meeste eluea alla viivad, ei ela isegi 61-aastaseks,» tõdes Saks.
Pensioniiga tõstev eelnõu jõuab riigikogu ette lõpphääletusele 7. aprilliks. Enne seadusemuudatuse vastuvõtmist koguneb komisjon veel, et arutada koos sotsiaalminister Hanno Pevkuri ning ametiühingute, tööandjate, pensionäride ja lastevanemate liidu esindajatega pensioniea tõusu mõjusid.
Eelnõu järgi hakkaks pensioniiga tõusma pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist ehk 2017. aastal kolme kuu võrra aastas, jõudes 2026. aastaks 65 aastani. Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-le aastaks 2016.
Seega satuksid eelnõu jõustudes üleminekuperioodi praegu 50–56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017–2026. Nende pensioniiga jääb 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.