Uuring: enim peljatakse töötamist narkomaanide ja pedofiilide kõrval

Pelguse pingereas jätkuvad eelmainituile vaimuhaiged, vaimupuudega inimesed, asotsiaalid-kodutud, HIVi või aidsiohvrid, kurjategijad ning homod.

Narkomaanidega ei soovi ühes kollektiivis töötada 96 protsenti vastanutest, pedofiilide puhul on sama näitaja 94.

Edaspidi protsendid langevad, olles näiteks alkohoolikute puhul 84, aidsihaigete puhul 66 ja homode puhul 54 protsenti.

Kõige rohkem sooviti uuritud gruppide võrdluses töötada ühes kollektiivis usklike inimestega (18 protsenti vastanuist). Neile järgnesid füüsilise puudega inimesed, erakondade liikmed, suitsetajad ning liikluseeskirjade rikkujad ja endised kommunistliku partei liikmed (mõlemad 8 protsenti).

GfK sotsioloogi Mauri Söödi hinnangul võivad taolised madalad protsendid peegeldada meie elanike kinnisust ja eelarvamusi - oma mugavustsoonis eelistatakse olla koos omasugustega, samas teistsugusteks sildistatud inimestest eemale hoides.

«See võib olla põhjustatud pigem üldisest pelgusest teistsuguse suhtes ja viitab ühtlasi sotsiaalse turunduse tööpõllu suurusele,» nentis Sööt.

Vaadeldes sotsiaaldemograafiliste rühmade iseärasusi, võib uuringu koostajate hinnangul üldistada, et eakamad inimesed (vanuses 61-74, sh teistest tugevamini eristuvad perekonnaseisu poolest lesed) sooviks noorematest harvem koos töötada homode, HIV-viirusekandjate või aidsihaigetega, aga ka suitsetajatega.

Mitte-eestlased on eestlastest tolerantsemad vaimse puudega inimeste, psüühiliste erivajadustega inimeste, HIV-viirusekandjate või aidsihaigete ja homoseksuaalide suhtes.

Eestlaste seas on keskmisest madalam valmisolek töötada koos inimestega, kes on töötanud välisriikide luure heaks või kuulunud kommunistlikku parteisse, aga ka usklike inimestega.

Naiste seas on keskmisest vähem selliseid, kes sooviks koos töötada endiste prostituutidega, aga ka asotsiaalide või kodututega.

Kõrgema haridustasemega inimesed väldiksid keskmisest sagedamini pedofiile ja madalama haridustasemega inimesed usklikke.

Uuringus, mille eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanike tolerantsusest erinevate ühiskonnagruppide suhtes, paluti vastajatel anda hinnang erineva tausta või minevikuga ühiskonnagruppide kohta, küsides, millistega neist nad sooviksid võimaluse korral ühes kollektiivis töötada.

Uuringus käsitleti 17 erinevat ühiskonnagruppi, kelle seas oli erinevaid vähemusrühmasid, puuete või sõltuvuste all kannatavaid inimesi, ühiskonna reeglite vastu eksinuid ja teisi.

Rahvusvaheline uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuris Eesti elanike tolerantsust selle aasta veebruaris omnibuss-uuringu laines. Üle-eestilisele näost-näkku küsitlusele vastas 524 inimest vanuses 15-74 aastat.