Õpetajad ei poolda vaheaja kärpimist

«Eestit ei saa võrrelda lõunamaadega, kus päike paistab aasta läbi,» märkis õpetajate liidu esimees Lehte Jõemaa, kommenteerides eilse Postimehe arvamusküljel välja käidud ideed suvevaheaega lühendada. «Meil on pikk ja pime talv, kus lapsed on väga palju seinte vahel, ja nad peavad saama suvel aktiivselt lõõgastuda,» rääkis Jõemaa.

Jõemaa sõnul ei peaks koolile veeretama ka lapsevanemate ülesandeid. «Kui probleem on selles, et lapsevanemad tahaks, et neil oleks suvel lapsi kuskil hoida, siis peaks riik rohkem panustama suvelaagritesse ja laste tervistavasse puhkusesse. Need on meil läinud liiga kalliks ja lapsevanemad ei saa neid lihtsalt endale lubada.»

Jõemaa leidis, et pere peab võtma lapse eest suurema vastutuse ja temaga rohkem tegelema, mitte aga suruma lapsi teiste täiskasvanute valve alla seetõttu, et lapsed ei oska omaette olla.

Lisaks vajavad noored Jõemaa hinnangul aega, mida täiskasvanud nende eest ära ei planeeri.

«Laps peab saama olla mõnikord omaette. Suvi on selleks parem aeg – kui ta õpib organiseerima oma aega, planeerima tegevusi, lugema raamatuid ja mõtisklema asjade üle, mis elus on tähtsad ja vajalikud. Kooliajal on meil kõik liiga ära organiseeritud.»

Jõemaa sõnul tuleb kõik hariduskorralduslikud otsused teha laste huvidest lähtuvalt ning tema seisukoha taga ei maksa näha õpetajate soovi oma elu mugavaks muuta.

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhi Sille Luki sõnul on suvevaheaja kärpimine kahjulik, kuna nii langeb noorte motivatsioon.

«Kui suvist koolivaheaega lühendatakse, siis kindlasti ei tohiks selle arvelt juurde panna tavalisi koolipäevi,» leidis ta. «Lühendamisel võiks mõte olla vaid siis, kui selle arvelt muutub kas sügisene, talvine või kevadine koolivaheaeg pikemaks või lisandub mõni uus vaheaeg.»

Luki väitel ei saa materjaliga jänni jäämist lahendada koolipäevade lisamisega vaheaja arvel.

«Oli ju alles aeg, kui üheteistkümnest klassist sai kaksteist, et vähendada koormust. Täna oleme olukorras, kus peaks siis võib-olla veel ühe klassi juurde tegema,» arutles ta. «Mitmed uuringud näitavad, et Eesti noored on väga väsinud ja neile ei meeldi koolis käia. Koolivaheaja vähendamine ei tõsta kindlasti õpilaste motivatsiooni kooli nüüd rõõmsamalt minna.»

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on koolipäevade arvu suurendamine nii suur samm, et sellele peaks eelnema lai ühiskondlik diskussioon ja suurem üksmeel.

«Eesti on tõepoolest võrrelduna teiste riikidega väikseima õppepäevade arvuga riike,» ütles Ladva. Samas märkis ta, et õppeperioodi pikenemine eeldab paljusid muudatusi nii õppekorralduses kui õigusaktides. «Sellist suurt tööd oleks mõtet alustada siis, kui ühiskonnas on algatatud diskussioon, kui on kaalutud argumente ning jõutud kokkulepetele.»

Kui suurendada õppepäevade arvu aastas, siis saaksid noored tema sõnul õppida õppekavas ettenähtut pisut süvendatumalt ning õppimine saaks muutuda mitmekesisemaks.

Samas on Eestis ka praeguse õppekorraldusega saavutatud rahvusvahelises võrdluses päris häid tulemusi.

Praegune koolivaheaegade süsteem on aja jooksul välja kujunenud ning Ladva sõnul pooldab praegu enamik pedagoogidest ja lapsevanematest senise traditsiooni jätkumist.

«Aeg-ajalt on mõningad huvigrupid suvise koolivaheaja lühendamise ideega välja tulnud, kuid samas on olnud ka kohe vastuargumente.»

Lapsevanem Maris Hellrand tegi eilse Postimehe arvamusküljel ettepaneku kärpida Eesti laste koolivabade päevade arvu, kuna meil on neid maailma mõistes tavatult palju. Ta kutsus üles pikendama õppeaastat jaanipäevani ning saatma jütse koolipinki tagasi juba augusti keskpaigas.

Hellrand põhjendas kooliaja pikendamist sellega, et siis saaks pöörata õpilastele rohkem individuaalset tähelepanu, samuti ei ununeks pika puhkusega nii palju õpitut ja lapsed ei peaks enam veetma liiga palju aega omapäi.