/nginx/o/2009/12/10/280164t1h16af.jpg)
Inimarengu aruande toimetaja, poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo tõi välja, et Eesti kuulub inimarengult kõrgeltarenenud riikide hulka, kuid jääb veel napilt välja väga kõrgelt arenenud riikide grupist.
Kiire majanduskasv Eestit üleilmses konkurentsis ei hoidnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas on 38 väga kõrge inimarenguga riiki ning Eesti on selles tabelis 40. Eesti ülikiire majanduskasv pole globaalses võrdluses ratsionaalne viis inimeste elukvaliteedi parandamiseks, juhul kui selle kõrval ei pöörata tähelepanu ka muudele komponentidele, näiteks tervisele, toob aruanne välja.
Nii muutsid majanduse struktuursed probleemid ning majanduspoliitika nõrkused rahvusvahelise kriisi saabumisel Eesti üheks kõige kiiremini kahaneva majandusega riigiks maailmas.
«Kui seni konkureerisid väga kõrge inimarenguga riigid peamiselt omavahel, siis nüüd on nende hulka pürgimas ka uued riigid,» märkis Ain Aaviksoo aruande esitlusel. «Kui vaatame mõnd edulugu, siis 1960ndatel aastatel oli Lõuna-Korea Afganistaniga ühel tasemel, kuid tänaseks on Lõuna-Korea jõudnud tänu haridusse panustamisele väga kõrge arenguga riikide hulka,» rääkis Aaviksoo aruande esitlusel.
«Eesti hariduse peamine probleem on madal elukestev õpe, just nende riikidega võrreldes, kellega me ennast võrrelda tahame.» Ehkki Eesti elanike hea haridustase on meid teiste riikidega võrdluses tõstnud tabelites kõrgemale, kui seda on teinud tervisenäitajad, siis ka hariduses saavutatud 25. koht on viletsam kui 10 aasta tagune.
Aaviksoo sõnul on ka tööandjad juba aastaid viidanud sellele, et haridusest väljuvad inimesed ei vasta tööturu ootustele või vajadustele.
Samuti on tipus läinud konkurents üha tihedamaks.
Ta tõi näite, et ka Tšiili on suutnud oma majandust arendada viimastel paaril aastakümnel samas tempos kui Eesti, ilma et see oleks suuri inimkaotusi kaasa toonud - nemad suutsid samal ajal ka pikendada elanike eluiga. «Kui me oleks suutnud hoida suremuse umbes 1980. aastate tasemel, oleks täna meil alles umbes 35 000 inimelu,» tõdes Aaviksoo.
Tema sõnul on täna meie tõsine proovikivi tööpuudus, mida tuleb vähendada nutikalt. Aaviksoo rõhutas, et enam ei saa lihtsalt oodata, et keegi väljast keerab kraanid lahti ja me jõuame heale järjele. Tuleb tegeleda kriisi lahendamisega ja teha otsuseid, mis kestavad kauem.