/nginx/o/2009/02/16/134742t1ha680.jpg)
Täna esitletava Eesti eelmise aasta inimarengu aruande üks põhisõnum on see, et Eesti vajab rohkem positiivset mentaliteeti ning keskendumist sisemistele arengueesmärkidele järgmisel aastakümnel, ütles Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.
Inimarengu aruanne: vajame rohkem positiivset mentaliteeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmisel aastal käsitles inimarengu aruanne peamiselt inimeste individuaalset elukvaliteeti, siis sel aastal pöörati tähelepanu eelkõige keskkonnale, milles inimesed sünnivad, sirguvad ja ennast teostavad, rääkis aruande üks koostajaid Peep Mühls ETV saates «Terevisioon».
«Selle aruande ja keskkonna analüüsimise eesmärk oli anda objektiivselt hinnang sellele, kui tugev meie keskkond on, ehk inimeste endi suutlikkus ja tahe sellest olukorrast välja tulla, ja kuivõrd toetab seda meie erinevate valdkondade poliitika. Majanduspeatükk vaatab väga oluliselt ka seda, et maailma majanduskord on muutumas, meie põhilised partnerid - Lääne-Euroopa, Ameerika Ühendriigid - on täna kindlasti palju kehvemas olukorras kui väga paljud kiiresti arenevad Aasia riigid,» rääkis aruande majandustüki autor Ain Aaviksoo.
Eesti on inimarengu tasemelt maailmas 40. kohal, mis on Aaviksoo sõnul suurusjärgu mõttes sama, kus olime 1980. aastatel ning muutunud on see, et Aasias on väga palju riike jõudnud arengus meiega samale tasemele ning konkurents on läinud palju tihedamaks.
Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.
EIA 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll.