/nginx/o/2010/03/05/326890t1hd2fd.jpg)
Postimees.ee üleskutse peale vahendada oma kogemusi või segadusi eraparklates auto parkimise kohta saabus infot ebakorrektsetest parklatest, arusaamatutest märkidest ning ka õiglustunnet riivavatest kõrgetest trahvidest.
Lugejate eraparklamuljed: säästukatrahv ja parkla uudismaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam kordus vastustes pahameel selle üle, et saadi Cityparkilt uue harjumatu korra järgi trahvi sel ajal, kui käidi Säästumarketis ostu sooritamas. «Lähed poodi piima ostma ja siis tagasi tulles avastad trahvikviitungi selle eest, et poele käivet tegid,» imestas üks inimene.
Teine oli jahmunud Säästumarketi parklas saadud trahvi suuruse üle. Kui Cityparki kodulehel märgitakse, et leppetrahvi suurus on kuni 500 krooni, siis Timole oli laupäeva hommikul pooltühjas parklas määratud just maksimumsumma. Omal sõnul oleks ta 100-200-kroonise trahviga nõustunud, kuid see summa riivas sügavalt õiglustunnet.
Mitu lugejat pahandas ka trahvimise üle haiglate juures, kuhu on tuldud näiteks oma lapse raske haiguse või enda trauma tõttu, mistõttu on igapäevaaskeldused ununenud. Näiteks Viktoria pidi surnukuuris käima ootamatult surnud sugulast tuvastamas, Priit käis väljaväänatud jalale uuringuid tegemas ning üks naine oma tugevas põletikus last haiglasse viimas. Kõik nad said trahvi, kuna polnud parkimiskella. Hiljem vaide esitamisel solvas inimesi, kui parkimisfirma nimetas nende põhjust hajameelsusele ebapiisavaks, et trahvi tühistada või vastas, et «trahv on siiski õigustatud aga no teeme 250 ja kui seda ära ei maksa siis läheb asi inkassosse,» nagu kirjutas Priit.
Kaido sai tüssata aga hoopis seetõttu, et mobiiltelefoniga õnnestus tal küll korrektselt parkimist alustada, mitte aga lõpetada, kuna sel hetkel oli telefoniliin rivist väljas. Lõpuks sai ta EMT operaatori abiga parkimistasu maksmise lõpetada 11 minutit hiljem.
«Tallinnas veeti mul auto ära, kuna parkimiskeelu märk oli reklaamtahvli taga peidus. Vedamise käigus lõhuti auto esimene parem velg ja kaotati ära ilukilp. Tegin avalduse. Tuli vastus, et teostasime ametkondliku uurimise ja töötajate tegevuses viga ei leitud,» pahandas Kaido teise juhtumi peale.
Parkla ehitusplatsil
Üks lugeja imestas aga selle üle, kuhu kõikjale tasulisi eraparklaid tehakse. Nimelt märkas ta parkimisala silti Kappeli tänaval Tartu maantee poolses otsas ühel krundil, kus ilmselt majad maha lammutatud ja uusi pole ehitama hakatud. «»Mismoodi sellisel ehitusplatsil keegi autot lõhkumata parkida saab, jäi mõistetamatuks. Kuidas ikkagi on võimalik pakkuda teenust sellisel ehitusplatsil, mis ilmselgelt ei vasta mingitele parkimisala nõuetele?» küsis lugeja.
Sama pahameelega nõustus teine lugeja, kes tegi ettepaneku, et seadusega tuleks keelata sellised eraparklad, kus raha kasseeritakse, aga parkla on vagusid ja künkaid täis loodusõnnetus. «Enne Tallinna linnas parkla rajamise luba ei tohiks väljastada, kui ei ole teatud normtingimused täidetud: sillutatud, korralikult piirdekivid, jooned jne. Miks Tallinn kannatab sellist kaootilist mudaparkimist?»
On ka mitmeid, kes on alustanud trahvi saamise järel eraparklatega vaidlust nõude juriidilise õigsuse üle. Ehkki on neidki, kes valmis oma õiguste tõendamiseks kohtutee läbima, pole tavaliselt eraparklate omanikud neid siiski alustanud.