«Teeme ära» idee algataja Rainer Nõlvak ei peljanud, et tänavused üle-eestilised talgud paljude eri algatajate ja korraldajate tõttu liiga eklektiliseks muutuvad.
Nõlvak: kodanikualgatused ongi etteaimamatud
«See ongi kodanikuühiskonna võlu - see ongi eklektiline ja etteaimamatu. Täpselt niisugune tuleb ka talgupäev,» sõnas Nõlvak.
Ehkki «Teeme Ära» algatajad pakkusid välja, et tänavune talgupäev võiks toimuda, nagu vanadele eestlastele kombeks - koos laulu ja simmani ning soovitavalt ka vahepealse saunaga - ei lubata, et täpselt selline programm kõikjal ka toimub.
«Usun, et iga talgujuht paneb üles niisugused talgud, nagu talle tundub õige. Osalejad omakorda näevad, mis sinna kirja on pandud ja mille nimel nad oma poolt päeva veetma lähevad,» märkis Nõlvak.
Nimelt saab iga inimene alates tänasest kuni kuu lõpuni «Teeme Ära» kodulehel registreerida oma talgud, kui peab vajalikuks mõne töö tegemiseks inimesi appi kutsuda. Samuti saavad end üles anda muusikud, kes on huvitatud talgupäeva lõpus mõnel simmanil esinemisest. Üle-eestiline talgupäev toimub 1. mail, nagu ka varasemad Teeme Ära üritused.
«Mingeid standardeid me ei pane. Kui külas on vanamemmel puid lõhkuda ja keegi kutsub sinna abilisi, on see minu meelest mõistlik,» leidis Nõlvak.
Päris saatuse hooleks algatajad talgupäevade toimumist siiski ei jäta - maakondlikud koordinaatorid hoiavad asjadel silma peal, kontrollivad, kas planeeritud tegevused on seaduslikud, aitavad muinsuskaitse objektide puhul ja looduskaitse aladel reegleid järgida.
Enne talgupäeva koolitatakse talgujuhte ja antakse neile käsiraamat, mis jagab Eestimaa Looduse Fondi talgujuhtide aastatepikkusest kogemusest saadud nippe. «Seal anname talgujuhtidele palju soovitusi - mida teha, kui tuleb liiga palju inimesi, mida teha, kui tuleb liiga vähe. Mida teha, kui töö saab liiga ruttu otsa või siis, kui töö läheb liiga pikaks. Kuidas ohutust tagada. Seal on omad nipid, mida läbi aegade on kasutatud,» sõnas Nõlvak.