/nginx/o/2010/02/24/319767t1h9591.jpg)
Lastekaitse Liidu presidendi Katrin Saksa sõnul nõuab laste üha halvenev olukord uut laste õiguste tagamise strateegiat.
Lastekaitse Liit: riigil pole lastekaitsest ühist arusaama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu pole riigil ei koordineeritud tegevust ega ka ühist arusaama eesmärkidest, leiavad lastekaitsjad.
Lastekaitse Liidu hinnangul jäi 11. veebruaril riigikogu avalikul istungil laste õigustest rääkides kõlama, et sisuline koostöö erinevate institutsioonide vahel on vaid formaalne, tegevused hajutatud ning ootused ja erinevad arusaamad sellest, mida peavad laste õiguste kaitsel tegema riik, omavalitsused või kodanikeühendused.
«Kahetsusega tuleb tõdeda, et ühiskonna teadlikkus laste õiguste kui inimõiguste sisust pole piisav ning puudub ka koordineeritud tegevus laste õiguste arendamiseks,» nentis liidu president Katrin Saks.
«Laste õiguste strateegiast loobumine toob kaasa süsteemse tegevuse puudumise ning visiooni hajumise. Valdkondlikud poliitikad, arengukavad ja tegevused on küll ülimalt olulised, aga ilma koostööta on nende efektiivsus madal,» lisas Saks.
Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm märkis, et valitsusel on oluline roll ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete elluviimisel, sealhulgas kohustus edendada lastekaitse korraldust ja järelvalvet.
«Selle üheks vahendiks peaks olema uue lastekaitse seaduse väljatöötamine ning erinevate institutsioonide ja valdkondade ülese koostöö arendamine. Oluline on seejuures ombudsmani institutsiooni loomine või õiguskantsleri pädevuste laiendamine,» ütles Tamm.
Valitsusele saadetud avalduses väljendatakse seisukohta, et uus riiklik strateegia peaks keskenduma laste õiguste kaitsele vägivalla eest ja vaesuse vastu, samuti laste õigusele haridusele ja vanema toele.