/nginx/o/2009/05/12/177793t1h7f60.jpg)
Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilves ütles, et täna Pärnu maakohtus arsti tegevusetuses süüdimõistmine on äärmiselt haruldane juhtum, sest enamasti on patsiendil arsti süüd väga raske tõendada.
Patsientide esindaja: arsti vastu on tõendeid koguda äärmiselt raske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neid kohtuasju on kohe väga vähe. Kohtusse pöördumise teeb äärmiselt raskeks see, et patsientidel on kohtus tõendamiskohustus, aga kelle käes on tõendid? Kogu ravidokumentatsioon on arstide koostatud ja nende käes,» selgitas Ilves Postimees.ee'le.
«Seetõttu me väga ootame digitaalset terviselugu, siis pääseb ka patsient oma infole ligi ning see lahendab palju tänaseid probleeme patsiendi jaoks.»
Täna Pärnu maakohtus süüdi mõistetud arsti puhul pidi järelikult patsient olema oma süüdistused väga täpselt ära tõendanud. «Tõenäoliselt oli tegemist patsiendiga, kellel see õnnestus. Muidu on ka selliseid lugusid, kus minnakse kohtusse, tõendeid nagu oleks, aga lõppotsus tehakse ikkagi patsiendi kahjuks,» tõdes Ilves, et kokkuvõttes loeb see, mida kohtunik peab kaalukamaks tõendiks.
«Meil on olnud juhtumeid, kus võtame ekspertarvamused välismaalt, aga neid kohtus ei arvestata. Arvestatakse ainult seda, mida meie Eesti arstid on arvanud. Mõnel puhul on see... nagu... on parem, kui on sõltumatu arvamus juures,» otsis Ilves sõnu.
Tema sõnul on vahel Eesti arstid patsientide esindusühingulegi öelnud, et mõnikord suuliselt tunnistatakse viga, aga kirjalikult ei taheta sellist arstlikku arvamust kinnitada. «See arvamus, mis tuleb sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt, jääb tõendina sageli hästi üldiseks, keerutavaks, meie küsimustele pole otse vastatud.»
«Vahel on ka nii, et meie komisjon vastab, et kõik oli hästi ja korras, välismaa eksperdid ütlevad, et asi ei olnud korras ja niimoodi ei tehta tänapäevase praktika juures. Erinevate arvamuste puhul jääbki kaalukeeleks, mida kohtunik arvestab.»
Heameel patsiendi õiguse üle
Konkreetset juhtumit Ilves kommenteerida ei saanud. «Aga mul on heameel, et asi on jõudnud kohtus lõpuni ja seekord on kaalukeel olnud patsiendi poolel,» ütles ta.
«Meie lähtume sellest, et patsient räägib tõtt, aga rolli mängivad tõendid. Patsient niisama kurtma ei tule - kui juba meie juurde jõutakse, on taga mingid probleemid või vead - kui ka mitte muus, siis vähemalt teavitamises, mis temaga on tehtud, mis on tema riskid. See on jäetud tegemata ja see tekitab inimeses hirme.»
Samas näitab patsientide esindusühingu praktika seda, et üha enam on haiglaid, kellega on võimalik saavutada kohtueelne kokkulepe ning kohtusse polegi vaja minna. «Arstid ise tunnevad ka ära juhtumid, kus võib olla arstlik viga sees. Seetõttu õnnestub aina enam eelläbirääkimiste käigus asi ära lahendada. Selle üle meil on hea meel,» märkis patsientide esindaja.
Pärnu maakohus mõistis täna süüdi Pärnu haiglas töötanud arsti Carmen Heinväli (54), keda süüdistati tegevusetusega ettevaatamatusest kahele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamises.