Vald kirjutab elanike võlad naabrite kraesse

Põhjenduseks toodi, et vastasel juhul jääksid majad kütteta, sest enam kui pooled kuue korrusmaja elanikest ei maksa seal elamise eest üldse mitte midagi. Korralikult kommunaalmakseid tasuvatel elanikel ajab see muidugi harja punaseks ning nad nõuavad vallalt trepikodade remonti, ööpäevaringset avariiteenust ning muid hüvesid, mis ühes normaalses kortermajas olema peaksid.

«Laupäeval voolas katuselt vesi maja trepikotta ja kahjustas viit korterit. Remondifirma midagi tegema ei tulnud, sest maja remondirahad olevat kõik ära kulutatud,» rääkis Ämaris Lennu 25 viiekordses majas elav Vitali Privalov.

Ta maksab oma kolmetoalise, 57 ruutmeetri suuruse korteri eest iga kuu 173 krooni remondifondi ning teist sama palju haldustasu, aga ei remonti ega haldust pole tema sõnul kuskil näha.

Ainus asi, mis üsna mitme aasta jooksul on tehtud, on see, et trepikodadele on paigaldatud metalluksed. Aga needki on justkui lennuki pealt ette visatud. Trepikojad ise näevad välja sellised, nagu oleks neist sõda üle käinud. Mitmel pool on purunenud aknaklaasid asendatud vineeriga, koridoriakende ees olevad piirded on katki või puuduvad hoopiski. Ühe trepikoja lagi on mitu aastat tagasi olnud tulekahju tagajärjel tänaseni tahmane. Pahtlit, värvi ega niisket lappi pole seal vähemalt kümme aastat kasutatud.

Privalovi naabrinaine, kes oma nime ei soovinud avaldada, kurtis, et vallavalitsus soovitab majas ühistu teha ja ise võlgnikelt raha sisse nõuda. «Aga mis ühistut me teeme, kui torud on läbi, aga remondiraha ei ole. Nende majade peale ei anta laenu ka. Kui pangas öelda, et elad Ämaris, on kohe jutt lõppenud,» rääkis naine.

Vasalemma vallavanem Aleksei Šatov tõdes, et valla võimalused majade hooldamise ja remondi osas on küllaltki piiratud. Vallavanema sõnul hakkasid elanikel kommunaalmaksete võlad tekkima 2003. ja 2004. aastal ning tänaseks ollakse võlgu kokku ligi viis miljonit krooni.

Paljud inimesed on töötud ning neil lihtsalt pole raha, et maksta. Nii mõnigi korter aga seisab tühjalt, sest selle omanik elab mujal ja maksa sentigi kommunaalkulusid. Kümne tuhande krooni suurune võlg pole Šatovi sõnul sugugi haruldane, suurimad võlasummad aga küündivad 50 000 krooni kanti.

Kui majas on korralikke maksjaid tublisti alla poole korteriomanikest, siis on vallavanema sõnul seal võimatu remonti teha. Samas kinnitas Šatov, et Privalovi ja teiste inimeste remondimaksed ei ole tuulde lennanud. «Ei saa nii öelda. Igasugused avariiremondid, vee- ja kanalisatsiooniavariid, puruks löödud aknaklaaside asendamine,» loetles vallavanem.

Elanikud kaebasid ka selle peale, et korterites oli külmade ilmadega vaid 14-15 kraadi sooja, kuigi kütte eest makstakse 40 krooni ruutmeetri kohta. Vallavanemal on sellegi kohta seletus olemas. «Ka selleks, et korterites oleks kasvõi 14 kraadi sooja, on vaja kütet osta. Ja elanike maksetest ei jätku isegi selleks, vaid vald peab omast taskust peale maksma, et majades torud lõhki ei külmuks ja et seal üldse elada saaks,» rääkis Šatov.

Privalovit vallavalitsuse seletused ei rahuldanud. «Mina ei ole nõusolekut andnud, et minu remondimaksetega võiks naabrite arveid maksta. Ja kütte eest ma maksan kogu aeg, aga toas on ikka külm,» ütles ta. Nii esitaski ta politseile kaks avaldust: ühe remondirahade, teise toasooja eest makstud summade kadumise kohta. Politseis lubati kuu aja jooksul otsustada, kas ja mida ette võetakse.