ERR teeb suveks oma arhiivi veebis nähtavaks

Rahvusringhäälingu meediahaldussüsteemi arendusjuht Viljar Mee sõnas, et audiovisuaalse kultuuripärandi digihoidla projekti eesmärk on rahvale avalikustada ERRi arhiivides leiduv rikkalik audio- ning videomaterjal ja nende kirjeldused. «Seda käiku näevad ette ka meie arengukavad,» täpsustas ta.

Arhiivide avalikustamiseks tuleb need esmalt digiteerida, restaureerida ning korrigeerida metaandmeid. Projekti raames välja kuulutatud hanke üks osa oli meedia- ja metaandmete haldussüsteem, kuhu ERR koondab kõikvõimaliku videomaterjali ja andmebaasides sisalduva. Digihoidlast saab teada, kes on videomaterjali autor, millal tehti, kes olid näitlejad ja saadete sisukirjeldused. «Seesama haldamise süsteem võimaldab videofaile kirjeldada lausa kaadri täpsusega,» ütles Mee.

Hanke teine osa oli selle info avaldamisega seotud ning sellega luuakse veebiportaal, mis pakub arhiivimaterjale veebis vaatamiseks. «Kuna failid on väga suured, siis seesama süsteem hoolitseb ka selle eest, et materjalist transkodeeritakse andmemahult väiksem veebile sobilik formaat. Ja sellesama videoga läheb veebisüsteemi kaasa ka andmete kogumik.» Kasutajale saab kättesaadavaks andmestik ja selle järgi otsimine. On võimalik inimest nime järgi otsida ja kätte saab kõik teosed, kus ta on olnud näitleja, autor, režissöör. Mee sõnul on arendajad süsteemist adekvaatse vastuse leidmisele väga suurt rõhku pandud.

Autorikaitse seab piirid

Mee möönis, et on materjali, mille puhul on kättesaadavad ainult andmed ning videomaterjal on autorikaitsest tulenevate nõuete tõttu piiratud. «Aga me teeme omalt poolt kõik ja meie plaan on osapooltega kokkuleppele jõuda, et neid asju oleks võimalik veebist vaadata.»

Süsteem ei ole planeeritud ainult rahvusringhäälingu materjalidele. «Oleme selle algusest peale disaininud selliselt, et oleme võimeline ka koostööpartnerite materjale avaldama,» märkis Mee. Tavakasutaja pääseb veebist ligi andmetele ja sisule, mida ERRil on õigus avaldada. Järgmine tase on ligipääs ID-kaardiga või mobiil-IDga. « Piiratud ligipääs võimaldab tekitada kasutajagruppe kes pääseb ligi rohkemale materjalile kui anonüümne kasutaja. Lisaks, näiteks filmitegijatele, on võimalik lepingute alusel laiemaid ligipääse anda, ülikoolidele, ajaloolastele ning ka lihtsalt autenditud kasutajatele» tõi Mee näiteks.

Päris kõik arhiivimaterjal siiski juuni lõpuks huvilisteni ei jõua, kuna oma piirangu teevad arhiivide suured mahud ning nende digiteerimine võtab palju inimtunde. «Kui kiire see saab olema, seda ma veel ei oska öelda, aga kogu uus materjal, mis tuleb, saab seal kindlasti esindatud olema,» lubas Viljar Mee.

Aastas 8000 tundi uut materjali

Digitaalsete arhiivide arendusjuht Heiki Männik lisas, et telesaateid hakkab digitaalsel kujul lisanduma aastas ligi 8000 tunni ulatuses, tänaseks on saateid faili kujul juba 3000 tundi.

Portaal võimaldab ka esitada tellimusi saadetest või materjalidest kõrgkvaliteedilise koopia saamiseks. «Kui see juriidiliselt võimalikuks osutub, siis seda tellimist saaks ka automatiseerida. Täna on sellele takistuseks ka andmeside võimekused,» möönis Mee.

Enne projekti käivitamist oli ERRil andmehoidlana magnetlindi robot, kus oli 560 terabaiti andmehoiuruumi. Projekti kolmanda osana hangitud lindiroboti laiendus kasvatab võimaliku salvestusmahu 1,6 petabaidini, mis peaks tähendama umbes 70 000-tundi videomaterjali. Kõigist andmetest saavad olema ka varukoopiad füüsiliselt eemalseisvas hoiukohas.

Aprillis loodetakse arenduse esmased testid ära teha ning süsteemi täitma hakata. Projekti lõpptähtaeg on juuni lõpus. Digihoidlasse on sisse ehitatud andmevahetuse võimalused väliste süsteemidega nagu näiteks kultuuriministeeriumi loodavast infoportaalist, mis võimaldab teha päringuid erinevates mäluasutustes olevate kultuuripärandite kohta.

«Projekt viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel ja sai alguse 2008. aasta teises pooles, kui koostöös Heiki Männikuga lõime digihoidla esmase kontseptsiooni ning ERR esitas rahataotlusetaotluse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele. Taotlus rahuldati, ERR korraldas riigihanked ning projekti elluviimist alustasime eelmise aasta augustis,» selgitas Viljar Mee.

Projekti kogumaksumuseks on üle kümne miljoni krooni, millest EL toetuse osa moodustab ligikaudu 8 miljonit.