Paet: meremehed on Somaalia rannikul jätkuvalt ohus

Eesti riigile esimeseks kodaniku pantvangi võtmise kogemuseks olnud juhtum andis Paeti sõnul minsiteeriumile olulisi kogemusi kodanike kaitses ja rahvusvahelise merenduse vallas.

Paet selgitas, et tänapäeva merenduses seilavad laevad majanduslikel põhjustel selliste riikide lippude all, kellel pole endil võimalust meeskondadele kaitset pakkuda.

Näiteks Ardo Kalle laev Lehmann Timber sõitis Gibraltari lipu all.

Laevafirmal, kelle poole piraadid lunaraha saamiseks pöörduvad, on eeskätt majanduslikud huvid oma laeva ja selle laadungi suhtes, meremeestega tegelevad vaid nende koduriigid, kui nemadki.

Näiteks Eesti oli välisministri sõnul ainus riik, kes Lehmann Timberi pantvangiküsimusega igapäevaselt tegeles.

Et Somaalia piraatide näol on tegemist kasvava probleemiga näitab Paeti sõnul see, et sel aastal on nad juba kaaperdanud 29 laeva, mullu oli kaaperdatud laevade hulk terve aasta jooksul 25.

Eesti on teema teravalt tõstatanud viimastel NATO ning ELi kohtumistel.

Probleemile lahenduste väljatöötamine on Paeti sõnult antud Euroopa Liidu sõjalise komitee ülesandeks.

Komitee peab kõigepealt välja selgitama, millised sõjalised jõud riikidel piirkonnas üldse olemas on ning seejärel pakkuma välja omapoolsed meetmed.

Esimeseks lahenduseks on piirkonnas juba viibivate sõjajõudude omavaheline suurem koordineerimine.

Kuigi ka praegu on piirkonnas mitmete riikide sõjajõudusid ning näiteks humanitaarabisaadetistega laevu konvoeeritakse, puudub kaubalaevade kaitseks ühine süsteem.

Teiseks pakub Paet välja, et riskialtmaid: madala parda ja täislastiga laevu - tuleks Somaalia rannikust möödumisel samuti sõjalise konvoiga saata.

Probleemiks on, et Somaalia rannik, millest möödudes laevad kaitset vajavad on 3000 kilomeetrit pikk.

Otsus kaubalaevadele seal kaitset pakkuda võtaks kindlasti täiendavat ressurssi, samas on tegemist maailmale olulise kaubateega: Somaaliast mööduvad kõik Suessi kanali kaudu Euroopast India Ookeanile sõitvad kaubalaevad.

Somaalia piraatlus on Paeti sõnul selgelt majandusliku eesmärgiga ja selle põhjuseks on, et riik on aastakümneid olnud sisuliselt kodusõja seisus ning nõrgal keskvalitsuseljuured puudub kontroll territooriumil toimuva üle.

Samas on Somaalias 2,6 miljonit humanitaarabi vajavat elanikku.