Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
(+372) 507 3066
Saada vihje

Kalevaste kuningate kutse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Kalevite Kange Rahvas
Kalevite Kange Rahvas Foto: kkr.muinasmaa.ee
MTÜ Kalevite Kange Rahvas näeb Eesti Lembitu-eelset aega selle õiglases säras. Kui paljud rahvad õigusega oma vanema ajaloo üle uhkust tunnevad, siis miskipärast on eestlased harjunud mõtlema tuhande aasta tagusest ajast kui hallist ja vaesest, tühjast ja igavast. Seda kõike olukorras, kus tuleks hoopis vaadata minevikule otsa ning imestusega nentida, kuidas täna väike rahvas on muiste olnud nii tuntud kui salapärane, kuulus kui kardetud.

Kes on kolmsada sugupõlve ühtejärge siin maal elanud?

Kelle kombeis polnud tütar pojast kehvem, pigem vastupidi? Kelle uhkeid emandaidki maeti, mõõk vööl? Kes nõidusid tuult ja jääd, kelle maal öeldi igaüks olevat võluja ja manatark? Kes lohemadudele võõraid orje ohvriks tõid?

Kes tõid soost välja raua, kelle käest seda teised ostsid? Kellel oli peita hõbeaardeid rohkem, kui ümberkaudseil?

Kes sõitsid Ida suurtel jõgedel, kaitsesid Konstantinoopolis keisrit, pandi kirja kroonikaisse ja öeldi üles nende seas, kes rajasid Kiievi riigi? Kelle kindlused kõrgusid suuremate ja tugevamatena, kui kellelgi teisel selle mere ääres? Kellega sõdisid sadu aastaid Rootsimaa kuningad, muinas- ja ristiusku, ning ei suutnud end rünnakuist vabaks võidelda? Kelle vastu paluti Taanimaa kirikutes kaitset?

Vaid kaks inimpõlve, mis pealegi veel üksteisest lahus, oleme saanud ise oma minevikku uurida, selle peale õiglase ja sundimatu pilguga vaadata. Kaua otsiti ürikuist ja maapõuest õigustust ülekohtule, suurtegusid loeti teiste omadeks, keelduti tunnistamast ühe rahva lugu.

Selle juures pole imestada, et täna paljud ei tea, pole õppinud ega mõelnud, milline oli meie maa ja rahvas tuhat aastat tagasi.

Meie tahame, et see muutuks. Tahame, et igaüks tunneks uhkust ja mõistaks, kes ta on. Et eestlase teadvus iseendast ulatuks kaugemale, kui sajand või kaks. Et muistsed teod meid innustaks ja õpetaks, julgustaks ja mõtlema paneks.

Nii, nagu kutsume möödunud kahe sõnaga - aja-lugu - on ka meil kaks üksteisega põimunud teed, mis muistse mõistmiseni viivad.

Esimene on Aeg - kauge ja põnev aeg, mida uurime ja taaselustame. Rändame esivanemate aega, muistse elu-olu keskele, kus särgid ja sõled, majad ja mõõgad, laulud ja liuad täis pidurooga, muistsed tööd ja tegemised. Üritame mõista selle kauge aja maad ja ilma- see on ajaränd ilma ajamasinata.

Teine on Lugu - muinasaja väärt lugu, mida vahendab meile meie ajalooteadus. See ei ole kollaste kroonikute lugu, täis väänatud tõdesid ja painajaist puretud minevikku. See on meie väärikate esivanemate lugu, millest sirgub üks väekas ja tarmukas rahvas.

Loe, mõtle ja kui tunned, et süda kutsub, tule kaasa. Oled oodatud!

Loe lisaks Kalevite Kange Rahva kodulehelt!

Artikli autor: Kristjan Oad

Copy
Tagasi üles