/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2010/02/16/313861t1h6ad6.jpg)
Jõelähtmel asuva Tallinna Prügila territooriumil käivitati täna jäätmekütuse tootmise liin, mis suudab aastas 40 000 tonnist jäätmetest toota 20 000 tonni jäätmekütust.
Tallinna Prügila müüb jäätmed lätlastele kütteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänu jäätmekütuse tootmisele väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk. See toob kaasa saastetasude vähenemise, mis omakorda väljendub stabiilsetes jäätmekäitluse hindades Harjumaa elanikele,» lausus Tallinna Prügila juhatuse liige Allan Pohlak.
Esialgu hakatakse jäätmekütust müüma Läti Cemexi kontserni kuuluvasse Brocēne tsemenditehasesse. «Aga meil on sihikul nii Kunda kui ka Leedu tsemenditehased, kellega me läbirääkimisi peame,» ütles Pohlak. Käivad kuulujutud, et Kunda Nordic Tsement olevat tahtnud prügilalt jäätmekütust tasuta saada.
Pohlak möönis, et läbirääkimiste põhiküsimus ongi hind. «Inimestele on jäänud mulje, et nendelt küsitakse jäätmete äraveo eest raha ja siis müüakse need jäätmed kalli raha eest maha, aga tegelikult on jäätmekütuse tootmine küllaltki kallis. Hind oleneb sellest, millise fraktsiooniga kütust toota. Mida peenem fraktsioon, seda kallim on selle hind,» rääkis Pohlak.
Jäätmekütuse tootmisliin asub prügila territooriumil viilhallis, mille seinad koosnevad osaliselt metallvõrgust. Autod kallavad jäätmed hoone ühte otsa maha ja laadur tõstab need eelpurustisse, mis lõhub jäätmed kuni 170 millimeetri suurusteks tükkideks.
Sealt edasi lähevad need jäätmesõela, kus nad sõelutakse kahte fraktsiooni. Väiksem, kuni 80 mm suurune on orgaaniline fraktsioon, mis ladestatakse prügilasse. Suurem, 80-140 mm fraktsioon on see, millest valmib jäätmekütus.
Enne veel liiguvad jäätmed läbi magneteraldi, mis eemaldab neist metalli. Sealt järele jäänud fraktsioon suunatakse õhkeraldisse, mis sõelub välja muud raskemad esemed, millele magnet ei mõjunud. «Kui näiteks metallist konservikarp on kilekotti pandud, siis magneteraldi ei tunne seda ära, aga õhkeraldi saab ka sellest jagu,» selgitas Pohlak.
Ning siis jõuavad jäätmed lõpp-purustisse, kust väljub juba jäätmekütus, mille fraktsiooni suurus on selline nagu klient soovib, kas 20, 40 või 60 mm.
Tallinna Prügila nõukogusse kuuluva abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on 40 000 tonnist jäätmetest toodetav kütus alles esimene samm prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamisel. «Eelmisel aastal ladestati Tallinna Prügilasse 180 000 tonni jäätmeid, nii et arenguruumi veel on,» ütles Boroditš Postimehele.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõdes toomisliini avamisel, et lähiajal on oodata teisigi arendusi seoses jäätmete ja jäätmete kasutamisega. «Ja kui kõik need arendused teoks saavad, siis võib juhtuda see, et jäätmete osas tekib pigem konkurents kui et neid üle kipub jääma. Aga konkurents ongi see, mis ettevõtlust edasi viib ja me ei peaks selle üle väga muretsema. Keskkonna seisukohalt on see igal juhul väga tervitatav ja kõik need kasutusviisid, mida jäätmetele leitakse, on keskkonnale ainult kasuks,» ütles minister. Ta pidas silmas RagnSellsi samalaadse tehase rajamise kavatsust ning Eesti Energia jäätmepõletusplaane Iru elektrijaamas.