/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/01/13/116860t1h1488.jpg)
60 ajalooõpetajat ja õppejõudu tegi riigikogule ning haridusministeeriumile ettepaneku jätta alles ajaloo riigieksam, mida uute õppekavade kohaselt alates 2014. aasta kevadest enam teha ei saa.
Ajalooõpetajad tahavad riigieksamit tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieksami asemel saavad ajaloohuvilised noored uue korra järgi teha selles aines koolieksami, kuid pöördumisele allakirjutanute sõnul pole see lahendus, sest koolitesti kvaliteet ei pruugi olla piisavalt hea ning ka oma õpilaste hindamine ei pruugi olla alati usaldusväärne.
«Kui vaadata põhikooli lõpueksamite punktitulemuste graafikut, siis on selgelt märgata nn hinnete venitamist - enim saadakse hinde piiripeal olevaid punkte, näiteks viimase «hea» või «väga hea» hinde punktid. See on kõige reaalsem näide sellest, et õpilase oma õpetaja on hindamisel siiski kallutatud,» seisab ajalooõpetajate seltsi pöördumises.
Teiseks leiavad pöördujad, et riigieksam parandab ajaloohariduse kvaliteeti - just tänu sellele on suudetud vähendada koolis faktituupimise osakaalu ning tagatud, et noored õpivad rohkem ajalugu analüüsima.
Ajalooõpetajate seltsi väitel on riigieksam ka väärtuslik allikas õppekavade arendamisel, õpikute koostamisel ja täiendkoolituse planeerimisel, mis nüüd käest ära võetakse.
Neljandaks leiavad õpetajad, et kui riigieksamite kaotamist põhjendatakse kulude kokkuhoiuga, siis nemad küll ei näe kokkuhoidu selles, kui senise koolide ja ülikoolide aktsepteeritud ühe eksami asemel tuleb hakata tegema kaht eksamit - üht koolis, teist ülikoolis.
Lõpetuseks peavad pöördujad loomulikuks, et riik kontrollib adekvaatsete ajalooteadmiste kujundamist Eesti koolides ning et Eesti tee omariikluseni on siinsete elanike maailma asjade mõtestamise keskmes.
Riigikogu kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimees Mailis Reps leidis, et ajalooõpetajate mure riigieksami kadumise pärast on igati õigustatud ning seda ei saa jätta tähelepanuta.
«Täna olen nendega pigem ühel meelel juhul, kui me ei leia alternatiivi komplekseksamina,» ütles Reps, viidates sellele, et lahendusena on võimalikud ka sellised eksamid, kuhu kombineeritakse küsimusi mitmest õppeainest.
Ka haridusministeerium ei välista, et ajalooõpetajatele võidakse mingil kujul vastu tulla.
«Ajalooõpetajate ettepanekule riigieksamite asjus lisandus väga häid mõtteid neljapäevasel riigikogu kultuurikomisjoni istungil,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ja lisas, et ajalooõpetajate ettepanekuid vaadeldakse koos ülejäänute riigieksameid puudutavate ettepanekutega. Tema sõnul on eesmärk jõuda kõiki rahuldava tulemuseni.
Uute õppekavade kohaselt peab gümnaasiumi lõpetamiseks tegema neli eksamit ja uurimistöö. Eksamitest kolm - eesti keel, võõrkeel ja matemaatika - on riiklikud ning neile lisandub üks koolieksam.