/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2010/02/12/311157t1h3ec4.jpg)
Võib vaid üritada ette kujutada hetke, kui oled just vallutanud üle 8000-meetrise mäetipu ja pead pärast paaripäevast puhkust võtma ette teise samasuguse katsumuse. Mount Everesti vallutanud Alar Sikk koos nelja eestlasega vähemalt üritab.
Alar Sikk ründab järjest kahte mäetippu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hullumeelne ettevõtmine,» ütleb iga inimene, kel alpinismist vähegi aimu. Alar Sikk, ainus Eesti Everesti-vallutaja, aga vähemaga ei lepigi. Katse, mida seni pole ükski eestlane tihanud ette võtta, viib Siku taas kokku leedulase Saulius Viliusega, kellega koos ta 2003. aasta 22. mail Mount Everesti vallutas.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad mehed selle ettevõtmise seitsmendat aastapäeva tähistada Aasias, pärast Himaalaja mäestikku kuuluva 8027 meetri kõrguse Xixabangma mäetipu vallutamist. Enne seda tuleb aga «võtta» 8201-meetrine Cho Oyu.
Sikk tõdeb, et seesuguste hullumeelsustega tegelevad maailmas ainult fanaatikud, need, kes elavad mägedes ja mägedele. «Nemad võivad vajadusel vallutada ka kolm 8000-meetrist mäge järjest, aga see nõuab meeletult raha ja aega, ja neid kahte asja tavaliselt korraga pole,» tõdes Sikk.
Eestist lähevad Sikuga kaasa Tanel Tuuleveski, Andras Kaasik, Peep Kala ja Allan Valge. Saulius Viliusega tuleb Leedust kaasa kolm-neli meest. Sikk hindab Eesti meeskonnas kõiki füüsiliselt tugevamaks kui ta ise.
Ühe hooga kahe mäetipu vallutamine kõlab küll kangelaslikult, kuid suurt rolli mängib ka see, et järjest kahte mäge rünnata on odavam.
«Kõige raskem saab olema psühholoogiline külg: absoluutselt kõik üle 8000-meetrised mäed maailmas on äärmiselt rasked,» rääkis Sikk. «Tahan kogeda, kuidas inimene suudab end uuesti kokku võtta, kui on just ühe katsumuse lõpetanud.»
Siku sõnul on aklimatiseerumine teist mäge alustades küll veel sees, aga ikkagi oled endast kõik andnud ning kannatusterada uuesti ette võtta on vaimselt väga raske.
Oma vormi ei oska Sikk hinnata. «Kardan, kas tahtekindlust jagub,» tunnistas ta. «Jõudu, tahtmist ja raha on paljudel, aga kõigil pole seda «miskit», mis motiveeriks.»
Mis siis ikkagi motiveerib? «Ikka piiride kompamine, ja ma ei välista ka absoluutselt seda, et osalt on tegemist edevusega,» naeris Sikk.
Sikk pole varem kumbagi mäge vallutanud. Cho Oyul on eestlased aga ka varem käinud. Siku kirjelduse järgi on Mount Everestist 20 kilomeetri kaugusel, Hiina ja Nepali piiril asuv Cho Oyu tehniliselt lihtne, kuid füüsiliselt raske nagu kõik üle 8000-meetrised mäed.
«Aga see sobib mulle, kuna ma kardan kõrgust,» viitas Sikk oma nõrgale tehnilisele küljele, mis on aga eelduseks äkiliste turnimiste puhul. Seda viimast nõuab just Xixabangma terav tipuosa.
Hullumeelne mäevallutajate seltskond alustab teekonda 3. aprillil. Koju loodetakse jõuda kaks kuud hiljem.
Alar Sikk
• Esimese eestlasena vallutas
22. mai 2003 Mount Everesti (8848 m)
• Teinud läbi alpinismimaailma hinnatuima katsumuse The Seven Summits ehk vallutanud kõigi kontinentide kõrgeimad tipud: Elbrus (5642 m), vallutatud aastal 1998; McKinley (6194 m), vallutatud 2001; Mount Everest (8848 m), vallutatud 2003; Aconcagua (6959 m), vallutatud 2006; Mt Vinson (4892 m), vallutatud 2007; Carstens Pyramid (eri andmetel 4884 m või 5030 m), vallutatud 2007; Kilimanjaro (5895 m), vallutatud 2008.