Meremuuseum kuulutas välja vesilennukite angaaride hanke

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et hiljemalt 2011. aasta juuliks peaks angaaride rekonstrueerimine lõppenud olema. Vähemalt on hanke tingimustes selline tärmin sees.

«Edukas pakkuja peab sellega arvestama, et tal tuleb sel aastal oma rahakotist välja käia 50 miljonit krooni, sest meie eelarve lubab tänavu vaid 30 miljonit maksta,» märkis Dresen. «Seega lükkub suurem osa meiepoolseid makseid järgmisesse aastasse. Ega me ehitajale võlgu jää.»

Lennusadama kordategemine läheb kokku maksma ligi 200 miljonit krooni, millest 144,5 miljonit moodustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu laekuv euroraha. Ülejäänud osa paneb välja kultuuriministeerium. Kogu investeering hõlmab peale angaaride kordategemise 160 - 170 meetri kaide renoveerimist, sadamaosa väljaehitamist ning ümbruse korrastamist. See tähendab, et peale praeguse hanke tuleb neid korraldada veelgi.

KOKO Arhitektidel on valminud ka vesilennukite angaaride lõplik projekt ning kahe kuuga tehakse tööjooniseid.

Järgmise aasta suvel peaks praegustest suhteliselt halvas seisus olevatest angaaridest saama meremuuseumi ainulaadne väljapanek, mille keskseks osaks kujuneb ajalooline allveelaev Lembit. Praegu seisab laev Lennusadama kai ääres.

Dreseni sõnul ongi omaette mõtlemiskoht, kuidas 550 tonni kaaluv Lembit angaaridesse sisse vedada. Kindel on see, et laev toimetatakse katuse alla ühes tükis.

1916. - 1917. aastal valminud vesilennukite angaarides on kasulikku pinda 6000 ruutmeetrit. See võimaldab meremuuseumil ühte kohta kokku korjata kõik oma 300 suurt eksponaati - kahurid, torpeedod, ankrud, mitmesugused meresõidukid ja muu huvitav kraam.

KOKO Arhitektide nägemuse järgi jaguneb tulevane väljapanekute ruum mõtteliselt kolmeks tasandiks. Angaaridesse sisenedes satuvad inimesed justkui vee alla. Seda muljet aitab tugevdada suur akvaarium, mis paikneb otse sissekäigu kõrval.

Järgmine mõtteline tasand kujutab endast veepiiri, mis on visuaalsete vahenditega märgistatud. Näiteks tõmmatakse sinna läbipaistev kangas, millele suunatakse valguslik veesillerdus. Kõige ülemise tasapinna moodustab käigusild Lembitu ümber. Seal jalutades saavad inimesed heita pilgu nii vanale allveelaevale kui jahtidele, purjekatele, paatidele, kahuritele ning teistele väljapanekutele.

Meremuuseumil on mõte valmistada ka kunagi Eestis kasutusel olnud vesilennuki Short 184 elusuuruses makett ning ripudada see angaari lae alla.