/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/07/12/206086t1h82bb.jpg)
Eelmise nädala neljapäeval suri 87-aastasena Eesti üks tuntumaid metsavendi Alfred Käärmann (14.09. 1922 - 04.02. 2010).
Suri legendaarne metsavend Alfred Käärmann
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käärmann valis metsavenna saatuse 1944. aastal pärast Nõukogude Liidu sissetungi. Aasta hiljem sai ta haarangu käigus nii tõsiselt vigastada, et tal tuli käsi amputeerida. See aga ei murdnud Käärmanni vastupanu - ta tabati alles 1952. aastal reetmise tulemusena. Seejärel veetis ta 15 aastat Venemaal vangilaagrites, misjärel naasis Eestisse. Käärmann on olnud ka Eesti Kongressi liige.
«Ta oli ütlemata visa inimene. Ta oli ühe käega, aga sellest hoolimata suutis aastaid metsas vastu pidada,» meenutas ajaloolane Martin Andreller Käärmanni saavutusi. «Elada pärast kõiki neid katsumusi sellise vanuseni, on iseenesest väga suur saavutus.»
Andrelleri sõnul on teadet Käärmanni surmast raske hoobilt sõnadesse panna. Tema väitel jääb Käärmann meelde eelkõige tänu oma raamatutele, muuhulgas «Metsavenna käsiraamatule», mis annab põhjaliku ülevaate metsavendade katsumustest ja elutingimustest.
Käärmann maetakse 13. veebruaril Valgamaale Hargla kalmistule. Sealsamas Harglas Käärmann ka sündis - sama kiriku kellamehe pojana, kus nüüd tema matusetalitus peetakse.