Koolide ühendamine võib osa õpetajaid tööta jätta

Nii näiteks näeb plaan ette saata Sõle põhikooli 36 töötajast üheksa pensioniealist õpetajat vanaduspuhkusele. Seitsme töötajaga, kellega on sõlmitud tähtajalised töölepingud, neid aga ei pikendata. Kahe kooli ühendamisel koondatakse kokku kuni 26 töötajat. Vene õppekeelega Pelguranna põhikooli ja Karjamaa gümnaasiumi ühendamisel aga võidakse koondada 36 töötajat, sealhulgas 19 õpetajat.

Pisut valutumalt peaks kulgema Väike-Õismäe gümnaasiumi ja Õismäe humanitaargümnaasiumi ühendamine, mille puhul õpetajate koondamist ei kavandata. Seal jäävad tööta vaid hooldus- ja remonditöölised, sest selle valdkonna eest hakkab hoolitsema haldusfirma.

Oma viimasel istungil andis sellele plaanile heakskiidu ka linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Komisjoni liige, Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults, kes peab volikogus koolide ühendamise teemal kaasettekande tegema, nentis et tegemist on valusate, kuid vajalike otsustega.

«Kui kool kuivab kokku ja näiteks 700 õpilase asemele on jäänud ainult 200, siis kooli pidaja ehk linn otsustab. See on puhtalt arvutuslik värk. Ja töötajate koondamine on muidugi liituva kooli õnnetus. See, kelle külge liidetakse, jääb alati alles ja dikteerib mängureeglid,» selgitas Sults.

«Koondatavatel õpetajatel ei maksa seda isiklikult võtta, sest see kõik on strictly business - ainult äri. Aga jah, Sõle põhikooli õpetajate nahas ma küll ei tahaks olla,» lisas ta.

Pensionieas õpetajate pensionile saatmise kohta ütles Sults, et mõni õpetaja on juba 23-aastaselt nii vana, et koolil pole teda tegelikult vaja. «Mõni õpetaja on aga veel 70-aastaselt täielik tulesäde. Tähtsad on inimese energia ja vaimujõu hulk, seda ei saa aastatega mõõta. Aga praegu panevad asja paika rahanumbrid,» ütles Sults.

Teine komisjoniliige, Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe tõdes, et kõrvaltvaatajale on koolide liitmise otsused mõistetavad, kuid nendele, keda see puudutab, on kindlasti tegemist väga emotsionaalsete asjadega. «Ma olen kindel, et paljud lapsevanemad ei saa aru, miks just nende laste kool suletakse ja miks õpilased viiakse üle just sellesse kooli, aga mitte kuhugi mujale,» ütles Laanmäe.

«Ühendamisel läheb ühe kooli identiteet loomulikult kaduma. Kaugelt vaadates saan sellise otsuse vajalikkusest aru, aga kohapeal lööb niisugune asi ometi kirgi üles. Meil Merivälja koolis oli ka kunagi see oht, et meid liidetakse Pirita kooliga. Siis mul oli tunne, et kogu mu töö, minu kooli traditsioonid ja kõik muu pühitakse koos õpilaste ja õpetajatega maa pealt ära,» meenutas Laanmäe. Tookord jäi koolide ühendamine siiski pooleli ning Laanmäe on tänaseni Merivälja põhikooli direktor.

Praeguse koolide ühendamise puhul tõi ta positiivsena välja selle, et koolimajad jäävad siiski linna kätte ja kui kunagi tulevikus läheb jälle koolimaju vaja, siis pole vaja kusagil midagi ümber ehitama hakata.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond aga kinnitas, et koolide liitmist puudutavate otsuste juures on arvesse võetud kõige mustemat stsenaariumi ning tegelikkus ei pruugi üldse nii kole olla.

«Kõik sõltub sellest, kui palju õpilasi läheb teise kooli üle. Meie omalt poolt üritame tagada õpetajate tööhõivet nii palju, kui vähegi võimalik. Sõle põhikooli asja me täna arutasime ja kui sealt enamus õpilasi Pelgulinna gümnaasiumisse üle läheb, siis saab ka enamus õpetajaid seal tööd,» lausus Kond.

Ka Sõle põhikooli direktor Õie Raudmägi ütles, et praegu on veel vara rääkida sellest, kas ja kui palju õpetajaid koolide ühendamisel tööta võib jääda, sest see sõltub suures osas õpilaste soovist uude kooli üle minna. «Kui me oleme õpilaste arvud ära täpsustanud, siis saame teada klassikomplektide arvu, siis vaatab naaberkooli direktor üle oma olemasolevate õpetajate koormused ja alles siis selgub, kui paljudele meie õpetajatele on seal tööd,» rääkis Raudmägi.

Ta lisas, et nii mõnigi Sõle põhikooli õpetaja on ka praegu osalise koormusega mõnes teises koolis ametis, sest koolil lihtsalt pole neile täit koormust pakkuda.

Samasugune lugu olevat ka Pelguranna põhikoolis, mille direktor Galina Ivanova kinnitas venekeelsele Postimehele, et enamus tema kooli õpetajatest pärast ümberkorraldusi tööta ei jää. Direktori sõnul on kolme nende kooli õpetaja põhitöökoht ka praegu mõnes teises koolis ning Pelguranna koolis teevad nad vaid lisatööd. Neli õpetajat aga töötavad juba praegu osalise koormusega Karjamaa gümnaasiumis, millega Pelguranna põhikool liidetakse.

Kooli muu personal aga olevat valdavalt pensionieas ning need inimesed saadetakse lihtsalt pensionile. Ka Raudmägi ütles, et õpetajate valikul on eelsitatud siiski tööeas inimesed. «Pensionäridele me praegu kindlasti kohti ei otsi. Kui mõni koht jääb vabaks ja mõnel meie pensionärist õpetajal on võimalik seal jätkata, siis see on teine asi, aga see pole praegu esmatähtis. Paratamatult tuleb noortele ruumi teha,» nentis Raudmägi.