Kahtlustus: Sakkart võttis 100 000 krooni altkäemaksu

Karjääri jooksul ligi 15 inimest surma või eluks ajaks vangi mõistnud Sakkart ise ei taha altkäemaksuafääri sattumist avalikult selgitada.

«Minu klient ei soovi juhtunut esialgu veel mitte kuidagi kommenteerida, sest tema jaoks on selline olukord väga tõsine ja te saate aru, et see on otsekui omamoodi šokk,» tõdes Sakkarti kaitsja, vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski.

Postimehe andmeil küünib summa, mille võtmises kohtunikku kahtlustatakse, saja tuhande krooni lähedale. Selle eest pidi ta kahtlustuse järgi rahamaksjaile näitama ühe kriminaalasja eeluurimisel kogutud jälitusmaterjale, mis on seadusega automaatselt kuulutatud riigisaladuseks.

Sama suur summa viis mullu detsembris altkäemaksusüüdistusega ametist ka Sakkarti kolleegi Viru maakohtus Mihhail Komtšatnikovi.

Kriminaalasi, mille uurimismaterjale Sakkart näitas, ei paku avalikkusele huvi. Väidetavalt lootsid altkäemaksu andjad nende materjalide põhjal langetada otsuse, kuidas pooleliolevas eeluurimises edasi käituda. Üks neist, varem kriminaalkorras karistamata, erasektoris töötav mees võeti neljapäeval Harju maakohtus pikemaks ajaks vahi alla.

Kriminaalasi, mille tõttu mehed vahistati, on värske. Seetõttu ei antud juhtunust infot saanud kaitsepolitseile pikalt aega Sakkarti vastu tõendeid koguda.

Väidetavalt tunnistab Sakkart ise kaudselt oma süüd, eile esitas ta avalduse ametist tagasiastumiseks. Teisipäeval arutab tema küsimust riigikohtu üldkogu.

Sakkarti karjäär kohtunikuna oli värvikas. Nagu ka tema altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud kolleeg Komtšatnikov, asus Sakkart kohtuniku ametisse 1993. aastal, olles eelnevalt töötanud miilitsas ja politseis.

Kiiresti sai Sakkartist Eesti tuntumaid õigusemõistjaid, sest tema kui Kohtla-Järve ainukese meeskohtuniku juhtida jäi 1990. aastatel enamik Ida-Viru kõmulistest maffia- ja mõrvaprotsessidest.

Sakkarti poolt surma või siis eluks ajaks vangistusse mõistetud ligi 15 inimest on arv, mille ligilähedalegi ei küündi Eestis ükski tema kolleeg. Juba esimese nelja ametis oldud aastaga mõistis ta surma seitse inimest.

Sakkarti käes on ka ühel protsessil korraga surma mõistetud süüaluste rekord. 1996. aastal mõistis ta toona kehtinud seaduste järgi surmaotsuse korraga kolmele mehele, kes tapsid jõhkralt vanainimesi Saka külas.

Lõbusa ja emotsionaalse inimesena tuntud Sakkart oli ka esimene kohtunik, kes saatis Eestis roolijoodiku reaalselt vanglasse. See juhtus 1999. aastal. Põhjuseks oli tõik, et mees, kes eelnevalt oli purjuspäi autojuhtimist  kinnitanud, hakkas seda kohtusaalis eitama.

Viru maakohus on kaadri voolavuse poolest viimase aasta jooksul ülekaalukalt esirinnas, erinevatel põhjustel lahkus seal töötanud 30 kohtunikust ametist kaheksa.

Kohtu esimehe Pavel Gontšarovi sõnul on enamiku kohtunike lahkumise põhjus vanaduspensionile minek.

Ent lahkutud on ka keeleprobleemi pärast või invaliidsuspensionile. Kui Sakkarti ametist tagasiastumise avaldus rahuldatakse, on kaks inimest pidanud minema altkäemaksu võtmise järel algatatud kriminaaluurimise tõttu.

Kohtu esimees tunnistab, et mitmete 1993. aastal konkursita tööle võetud kohtunikega on hiljem tekkinud probleeme. Kuid tollal oli endiste uurijate kohtunikeks nimetamine lihtsalt hädalahendus.

Et Virumaal on see lühikese aja jooksul juba teine altkäemaksu võtmisega seotud kohtunik, teeb õiguskaitseorganid murelikuks. Ometi usub Gontšarov, et Viru maakohus suudab oma mainet parandada.

«Meil on käimas konkurss kolmele kohtuniku kohale ja arvestades soovijate arvu, saame kindlasti väärikad inimesed,» nentis Gontšarov, kellel juhtunu tõttu seisab ees aruandmine justiitsminister Rein Langile. (PM)