/nginx/o/2010/02/04/306749t1h1570.jpg)
Valitsus otsustas määrata Wiedemanni keeleauhinna emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile Ain Kaalepile, riigi 500 000-kroonine keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval.
Tänavuse Wiedemanni keeleauhinna saab Ain Kaalep
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhind antakse Kaalepile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ning eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest.
Ain Kaalep on meisterlik eestikeelse sõna kasutaja nii proosas kui luules. Tema panus eesti kõrgtasemega kultuuriajakirjanduse arendamisel, näiteks Akadeemia taastamisel peatoimetajana ja maailmakirjanduse vahendamisel eesti keelde on püsiva väärtusega.
Kaalep kuulub nende tõlkijate hulka, kes on rõhutanud tõlkimise tähtsust originaalkeelest, mitte vahendatult. Tema hinnangul ei lase see põhimõte Eestil langeda ühe võõrkeele ja võõrkultuuri domineerimise alla.
Ain Kaalepi kui Eesti patrioodi kodanikuhoiak on teisitimõtlemise suhtes eeskujuandvalt salliv, sallimatu on ta vägivallarežiimide vastu.
Ain Kaalepi kandidatuuri esitaja, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mati Hindi sõnul väärib austust Kaalepi kodanikuhoiak ka praegusel ajal, mil on algatatud ohtlik ja demoraliseeriv diskussioon eesti keele kasutusala ahendamise üle teaduses ja ülikoolihariduses.
Wiedemanni keeleauhinna summa on ette nähtud haridus- ja teadusministeeriumi 2010. aasta eelarves.
Keeleauhinna kandidaadid olid veel: Reet Kasik, Valve-Liivi Kingisepp, Linnart Mäll, Raimo Raag, Mari Tarand ja Tiit-Rein Viitso.
Wiedemanni keeleauhind on asutatud 1989. aastal ja alates 2004. aastast on see riiklik ning määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.