Mitusada tallinlast sõitis nädala algul tahtmatult jänest

Nimelt kasseeris põhjalikud uuendused läbi teinud id-piletisüsteem pangalingi kaudu maksjatelt küll raha, aga id-piletit ei aktiveerinud. Samasuguseid tõrkeid esines piletimüügil veel ka teisipäeval ja kolmapäeval.

«Teisipäeva õhtul ostis mu abikaasa 290-kroonise pileti. Pangaarvelt läks raha küll maha, aga kui kontrollima hakkasime, siis id-piletit ei olnud,» rääkis tallinlane Argo Priivits. Kõigepealt helistas ta pilet.ee klienditeenindusse, kuid sealt vaid vabandati ja öeldi, et süsteemis on viga ning sama probleem olevat paljudel inimestel.

Infotelefonist öeldi Priivitsale, et R-kioskist saab id-pileteid probleemideta osta. «Kui inimesi oleks õigel ajal teavitatud, siis me oleksimegi sealt ostnud. Aga kui praegu poleks ise märganud, oleks võinud mitu päeva ilma piletita sõita,» nentis Priivits. Ei olnud abi ka sellest, et ta saatis piletimüüjale arvutisse salvestatud internetipanga kviitungi.. Vastuseks tuli vaid automaatne elektronkiri, et probleem lahendatakse viie päeva jooksul.

Id-piletite müügisüsteemi haldava Ühendatud Piletite OÜ juhatuse esimees Ain Järv tunnistas, et 1. veebruarist viidi id-piletite müügisüsteemi sisse terve hulk muudatusi ning mõni asi tekitas seal segadust ja tõrkeid.

«Kõik probleemid, mis on seotud ostetud, kuid aktiveerumata piletitega, lahendatakse esmajärjekorras. Ja kellelgi pole vaja karta, et tal juba makstud raha eest pilet saamata jääb,» lubas Järv.

Id-piletid võivad tema sõnul aktiveerumata jääda juhul, kui ostja ei vajuta internetipangas pärast pileti eest maksmist nupule «Tagasi kaupmehe juurde». Sel juhul jõuab teade pileti eest tasumisest müüjani viivitusega ning senikaua ostjal piletit samahästi kui pole.

«Üldiselt on nii, et kui on makstud SEB-s, Sampo pangas või Swedbankis, siis me saame sellest teada veel enne, kui raha laekub, sest nende pankadega on meil vastav otseteavituskanal. Aga kui makstakse Nordea panga või Krediidipanga kaudu, siis tuleb kindlasti jälgida, et vajutataks nuppu «Tagasi kaupmehe juurde», vastasel juhul see pilet kohe ei aktiveeru,» lausus Järv. Ta kinnitas, et probleemide lahendamisega tegeldakse ning selle nädala jooksul saavad vead loodetavasti kõrvaldatud.

Järv möönis, et esimesel päeval võis id-pilet aktiveerimata jääda paaril tuhandel piletiostjal. Id-pileti süsteemil on tema sõnul üle 120 000 kasutaja ning päevas ostetakse üle 5000 pileti, millest umbes kolmandik ostetakse pangalingi kaudu. 1. veebruaril jäi «õhku rippuma» umbes 2000 piletit, millest õhtuks jäi omakorda aktiveerimata umbes kakssada.

Sel nädalal võisid piletita jääda ka need inimesed, kellel on id-pileti ostmiseks sõlmitud otsekorraldusleping ning sellele kehtestatud ülempiir. «Kuna 1. veebruarist hinnad tõusid, siis võisid need inimesed saada pärast seda teate, et otsekorralduseks ei jätku raha. Siin ei saa meie midagi teha, vaid inimesed peavad ise pangas vastavad seaded ära muutma,» ütles Järv. Selliseid inimesi oli teisipäeva hommiku seisuga 230.

Transpordiameti juhataja Andres Harjo lubas, et amet hoiab piletimüügi süsteemi uuendamisel silma peal ja muuhulgas soovib amet ka seda, et veebilehe pilet.ee ülesehitus lihtsamaks ja inimestele arusaadavamaks muudetaks, sest transpordiametisse on jõudnud kaebused lehe keerulise ülesehituse ja raskesti kasutatavuse kohta.

Ühissõidukites piletite kontrollimisega tegeleva munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik ütles, et pole alluvatelt seni tagasisidet saanud, et uus piletimüügisüsteem ennast piletikontrolöride töös kuidagi tunda oleks andnud. Järvik ütles Postimees.ee'le, et mupo on muudatustega kursis ja uuele süsteemile ülemineku perioodil suhtutakse sõitjatesse leebemalt, kui tavaliselt. «Me ei torma inimesi karistama selle eest, kui kuskil süsteemis on viga ja keegi on enese teadmata piletita sõitjaks osutunud,» kinnitas Järvik.