/nginx/o/2010/02/02/305221t1h1859.jpg)
Tartu rahu pole ka täna, oma 90. aastapäeval, lihtsalt ajalooline mälestus, vaid see mõjutab meid siiani seeläbi, et Venemaaga pole sõlmitud piirilepingut.
Tartu rahu preambul jättis Eesti-Vene piirilepingu ootele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aasta kevadeks olid Eesti ja Venemaa jõudnud nii kaugele, et valminud oli mõlemale sobiv piirilepingu tekst, välisministrid olid sellele alla kirjutanud ning piirileping ootas veel kummagi riigi parlamendis ratifitseerimist. Siis aga tuli tollal veel Isamaaliidu nime kandnud erakond välja mõttega lisada piirilepingule Tartu rahu jätkuvat kehtivust rõhutav preambul.
Ülejäänud viis tollal parlamendis olnud erakonda olidki nõus preambuli lisamisega ja jõudsid kokkuleppele ka selle tekstis, ent nende pakutuga ei nõustunud Isamaaliit, kes nõudis ka Eesti okupeerimise fakti preambulisse lisamist. Teised polnud sellega nõus, preambul kiideti heaks ilma okupeerimise mainimiseta, ent seetõttu hääletasid neli Isamaaliidu poliitikut ainsatena piirilepingu ratifitseerimise vastu.
Ülejäänud parlamendierakonnad aga toetasid seda ja piirilepingu ratifitseerimine kiidetigi riigikogus heaks. Ent Tartu rahu mainimine polnud kuidagi meelepärane Venemaale, kes keeldus piirilepingut ratifitseerimast ja teatas hoopis toonase presidendi Vladimir Putini allkirja tagasivõtmisest lepingult. See olukord kehtib tänaseni.
Toona väliskomisjoni juhtinud keskerakondlane Enn Eesmaa ütles eile Postimehele, et kuna riigikogu enamus kiitis selle preambuli heaks, on riigikogul keeruline hakata seda teemat uuesti arutama.
Ent Eesmaa pakkus, et kui praegused presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev suudavad omavahel kokku leppida preambuli asjus mõlemale poolele sobivas kompromissis, siis Keskerakond on valmis sellist kompromissi riigikogus ka toetama.
Iseenesest pole sellel preambulil mingit juriidilist jõudu, seda võib nimetada lihtsalt Eesti Vabariigi arvamuseks, mis on lepingu tekstile juurde kleebitud. Seetõttu leiabki välisministeerium, et praegu ei pea Eesti preambuli teemal uuesti Venemaaga läbirääkimisi algatama.
Välisminister Urmas Paet ütles eile Postimehele, et Eesti on valmis sel teemal küll Venemaaga läbirääkimisi pidama, ent Eesti ei pea vajalikuks teemat ise tõstatada, sest meie poolt on kõik tehtud ja algatus tulgu Venemaalt. Ja nii võib piirileping kapis seista ka Tartu rahu sajanda aastapäevani.