/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/16/164271t1h64f4.jpg)
Balti riikide lähiajalugu uurinud politoloog Rein Taagepera sõnul koges Eesti Nõukogude ajal suurt sisserännet, sest punavõim üritas korraga Eestit nii industrialiseerida kui venestada.
Taagepera: Stalin industrialiseeris ja venestas korraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides teadlaste Kristina Kallase ja Luule Sakkeuse väiteid, mis rõhutavad Nõukogude-aegse sisserände põhipõhjusena tööstuse eelisarendamist, leidis Taagepera, et nende seisukohtadel on üks lähtealus vastupidi arvajatega - arusaam, et oli kas üks või teine puhas vorm.
«Tegelikult oli segu - ja mõlemad on mainitud juba Misiunase-Taagepera raamatus 1983. aastal. Stalin ja ta järglased pidasid deržaava jaoks vajalikuks nii industrialiseerimist kui ka venestamist. Piiratud ressurssidega arvestades läksid nad kergema vastupanu suunas,» rääkis Taagepera Postimees.ee'le.
«Muidugi tegi siis vahet see, et Leedus oli kõrgem sündimus ja puudus tööstuslik aluspõhi, aga Narva linna ei lastud tagasi sealt sõja eest pagenud eestlasi, vaid need asustati Lääne-Eestisse.»
Ta lisas, et Nikolai Karotamme ettepanekut suunata küüditatud Eesti põlevkivikaevandustesse ei arvestatud, vaid toodi (osalt ehk isegi küüditati) sinna töölisi Venemaalt.
«Eestlasi suruti vene keelt õppima agaramalt kui vastupidi,» meenutas Taagepera.
«On aeg sünteesiks, mitte vastassuunaliseks revisjoniks. Ja võimalik, et sinna Kallas ja Sakkeus tegelikult ka sihivad.»
Sakkeus ja Kallas väidavad vastupidiselt laiemalt levinud arusaamale, et rohkearvuline venekeelne vähemus tekkis Eestisse mitte teadliku stalinistliku ümberrahvastamispoliitika tulemusel, vaid pigem majanduslikel ja demograafilistel põhjustel.