/nginx/o/2009/08/21/224532t1hb259.jpg)
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse «Meie Inimesed» juhataja Tanel Mätliku sõnul on üks integreerimise eesmärke hariduse vallas viia keskkoolide kõrval ka eesti keelest erineva emakeelega põhikoolid järk-järgult üle eestikeelsele aineõppele.
Võõrkeelsed põhikoolid plaanitakse viia üle eestikeelsele õppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keel on oluline, kuid olulised on ka inimeste hoiakud ja neid saab muuta positiivsemaks erinevast rahvusest inimeste vaheliste kontaktide ning suhtlemise edendamise läbi,» sõnas Mätlik.
«Meie eesmärk on, et eestlaste ja mitte-eestlaste kontake saaks suurendada. 2008. aasta integratsioonimonitooringu andmetel oli Tallinnas regulaarseid kontakte teisest rahvusest inimestega pooltel mitte-eestlastel ja kolmandikel eestlastel. Seda arvu tahame kindlasti suurendada ja selleks on meil algaval aastal ühistegevustes osalema planeeritud 12 500 inimest,» selgitas Mätlik.
«Lähisaastate eesmärkide hulka kuulub kindlasti juba mainutud teabevälja ühtlustamine ehk nö meedialõhe vähendamine. Väga oluline on kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine integratsiooniprotsessis, et viia integratsioonipoliitika inimestele lähemale ja muuta sellega seotud praktilised tegevused neile kättesaadavamaks,» ütles Mätlik.
Mätlik loetleb aga möödunud aasta suurimate saavutustena ette keelekümbluse, venekeelsete keskkoolide järk-järgulise ülemineku eestikeelsele aineõppele ja sellega seonduv õpetajakoolituse andmine ning õppevara loomine. «Kahtlemata on saavutus ka see, et 2009. aastast hakati lasteaedades eesti keelest erineva koduse keelega lastele riigikeelt õpetama juba 3. eluaastast alates.»
«Märkimist väärib, et meie ühiskonnas on peale hakanud kasvama uus mitte-eestlastest noorte põlvkond, kes on edukalt hakkama saanud spordis, hariduses, kultuuris, poliitikas või teaduses. See protsess on toimunud vaikselt ja vähehaaval, kuid jätkuvalt. Lootus on, et sellised noored annavad eeskuju nii teistele oma põlvkonnakaaslastele kui ehk ka oma vanematele,» on Mätik lootusrikas.
Lõimumise head ja vead
Mätliku sõnul on lõimumise osas nii edulugusid ja on ka kohti, kus tööpõld veel väga lai. «Edulugude hulka kuulub kindlasti keelekümblus, mis on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus,» sõnas Mätlik.
«Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega neljas koolis, siis 2010. aastal rakendavad keelekümblusprogrammi 31 lasteaeda ja 30 kooli kokku 12 omavalitsuses. Programmis osaleb 2009/2010 õppeaasta seisuga üle 4560 lapse ja 650 õpetajat,» loetles Mätlik statistikat.
«Rääkides kriitilistest kohtadest, siis tööd nõuab kindlasti ühise teabevälja kujundamine. N-ö normaalne oleks, et Eestis elavad inimesed saaksid infot ühestest allikatest, kuid praegu tarbivad eesti keelest erineva koduse keelega eestimaalased sageli siiski Venemaal toodetud meediat,» ütles Mätlik.
Mätliku sõnul tuleb lõimumise kiirendamiseks järjest enam kaasata teiste rahvaste noori erinevatesse tegevustesse nii riiklikul kui kodanikuühiskonna tasandil.