/nginx/o/2009/02/04/128091t1h49d8.jpg)
Kultuuriminister Laine Jänes ägestus parlamendis riigikogu liikmete kultuuripealinna teemalistele arupärimistele vastates, avaldades pahameelt projekti ümber käivate süüdistuste ja vaidluste pärast.
Jänes ägestus kultuuripealinna rahastust selgitades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikmed tundsid küsimustes huvi, mil määral ikkagi toetab riik Tallinn 2011 kultuuripealinna projekti.
Jänes rõhutas, et 36 kultuuriprojektist, mis on sihtasutuse välja antud bukletis, on vähemalt pooled kas täielikult või osaliselt riigi rahastatud. «Seda raha miskipärast ei käsitleta selles aruandluses nii, nagu oleks riik osaline olnud. Ma palun väga täpne olla nende faktidega!» ütles minister.
Riigikogu liige Georg Pelisaar märkis, et Euroopa mõttes saab kultuuripealinna rahastusest rääkida vaid siis, kui raha käib otseselt läbi kultuuripealinna sihtasutuse ja sellele on Eesti riik näiteks möödunud aastal eraldanud vaid 10 miljonit krooni.
Kultuurminister vaidles vastu, sõnades, et Euroopa ei arvesta vaid otseselt läbi sihtasutuse liikuvat raha. «Sihtasutus Tallinn 2011 on nimetanud järgmise aasta noorte laulu- ja tantsupeo oma tähtsündmuseks ja kulminatsiooniks sellel aastal. Aga selge on see, et seda laulu- ja tantsupidu korraldab sihtasutus laulu- ja tantsupidu, läbi mille on eelarvesse käesoleval aastal ettevalmistamiseks antud juba 7 miljonit ja järgmisel aastal orienteeruvalt 20 miljonit,» sõnas Jänes ning ägestus: «Kas teie ütlete, et see raha ei olegi raha kultuuripealinna eelarve raames?»
Jänes tõi välja, et sihtasutuse väliselt rahastab riik näiteks PÖFFi, filmiauhindade galat, Istanbulis toimuvat Pärdi teoste ettekannet, Euroopa noorte meistrivõistlusi kergejõustikus ja veel teisi üritusi, mis toimuvad just seoses kultuuripealinna programmiga.
Samas kinnitas Jänes veelkord, et ministeerium usaldab kultuuripealinna sihtasutuse juhte Mikko Fritzet ning Jaanus Rohumaad.
«Mina arvan, et tuleks lõpetada pidev üksteise süüdistamine, pressiteadete väljaandmine, mingisuguste numbrite pildumine. Tuleks vaadata reaalselt, missugune on majandusolukord, missuguseid sündmusi saab teha ja need välja selekteerida sihtasutuse poolt,» lõpetas Jänes.