Andmekaitsjad ei suuda määrata karistust telefoninumbri lekitajale

Isikuandmete lekitamise uurimise põhjustas pealtnäha tühine juhtum eelmise aasta 30. jaanuaril Harjumaal Laulasmaa ja Klooga vahelisel teelõigul, kus kaubikuga mööda peateed sõitnud pensionärile Matti Kikasele keeras kõrvalteelt ette furgoonauto.

«Pidin kokkupõrke vältimiseks kahe jalaga piduripedaalile vajutama,» ütleb ta.

Ettesõidust ärritunud mees sõitis furgoonautost mööda, sest soovis enda väitel visuaalselt veenduda, kas liikluseeskirja rikkunud autojuht on adekvaatne.
«Kõik tundus pealtnäha korras olevat,» märgib Kikas.

Ent pool tundi hiljem sai ta salastatud numbrilt oma mobiiltelefonile mõneminutilise vahega kaks kõnet. «Helistajaks oli seesama furgoonijuht, kes mind avariilise olukorra tekitamise pärast sõimama hakkas,» räägib mees.

Et Kikase mobiiltelefoni number on salastatud, tegi ta oma isikuandmete lekkimise asjaolude selgitamiseks juba samal päeval avalduse kaitsepolitseisse, kes suunas mehe edasi Põhja politseiprefektuuri. Politseist vastati pärast kiiret kontrollimist, et nende andmebaasidest pole Kikase kohta päringuid tehtud, ja soovitati asjas selgusele jõudmiseks pöörduda andmekaitse inspektsiooni.

Andmekaitsjaile oli algusest peale selge, et Kikase isik sai helistajale selgeks tema autonumbri abil, mistõttu kahtlustati esialgu andmete lekitajana mehe auto kindlustanud ettevõtet. Pärast mõningast uurimist selgus aga, et selle ettevõtte töötajad pole rikkumise päeval Kikase andmeid oma andmebaasist vaadanud.

Juuniks arvas andmekaitse inspektsioon rikkuja lõpuks olevat välja peilinud. Selleks osutus Tallinnas asuva rahvusvahelise kindlustusfirma QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali töötaja, kelle suhtes alustati mullu 19. juunil isikuandmete lekitamise asjus väärteomenetlus.

Paraku siin uurimine takerdus ja väidetava rikkuja karistamine venib senini. Kuigi inspektsioon arvab rikkuja isikut teadvat, on inimese süü tõendamine osutunud oodatust keerukamaks. Pealegi kasutab kahtlusalune väärteokorras talle seadusega antud õigust omapoolsetest ütlustest keelduda.

Siin põrkaski inspektsioon väidetava pahareti süü tõendamisel suurimale raskusele. Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Elsa Neeme sõnul teeb väärteo menetlemise nende jaoks keerulisemaks jälitusõiguse puudumine.

Et jälitustoiminguks loetakse igasugust elektroonilise side võrgu kohta toimuvat päringut ja see on lubatud vaid kriminaalmenetluse käigus, põrkaski inspektsioon siin otsekui vastu seina. Sest ametlikult ei ole neil võimalik tuvastada, kes oli see inimene, kes avariiohtliku olukorra päeval Kikasele salastatud numbrilt helistas.

Andmekaitse inspektsiooni teatel jätkub selles asjas väärteomenetlus, sest seadus ei sätesta aega, mille jooksul menetlus tuleb lõpetada.

Kommentaar

Elsa Neeme
andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik:

Eelmise aasta menetluspraktikast võib esile tõsta kahte isikuandmete väärkasutamise juhtumit, täpsemalt puudutavad need juhtumid päringute tegemist andmebaasidesse.
Rae vallas tehti rahvastikuregistrist kohalike elanike kohta massilisi päringuid realiseerimata jäänud eesmärgil.

Teisel juhul oli tegemist Eesti Väärtpaberite Keskregistri suuremahulise andmelekkega (pensionifondide osakute omanike andmed). Mõlemad menetlused on veel kestmas.