Osa noorpoliitikuid peab riigi toetust enesestmõistetavaks

Parlamendierakondade noorteorganisatsioonide juhte küsitledes selgub, et mõnigi neist peab enesestmõistetavaks, et riik maksab igal aastal nende funktsionääride palku, telefoniarveid ja muid selliseid kulusid eraldi toetusest, mille saajad kinnitab haridusminister.

Näiteks MTÜ-le Rahvaliidu Noored eraldati mullu minister Lukase käskkirjaga ligi 332 000 krooni, tunamullu 308 000 krooni ja 2007. aastaks 202 000 krooni. Selleks aastaks aga erakondade noortekogusid riigi noorteühingute nn aastatoetuse saajate seas enam pole, mis on tekitanud häälekat protesti eriti opositsiooniparteide järelkasvu seas.

Rahvaliidu Noorte juhatuse liige Anti Sepri ütleb, et Rahvaliit ise toetab neid rahaliselt küll vähe (on andnud ajutiselt laenu), aga nii see peabki olema. «Kas erakond peab üleval pidama MTÜd Rahvaliidu Noored, kui neil on ka oma töötajad ja ettevõtmised, milleks on kulutused?» pärib ta.

Rahaküsimise argumendid

Kesknoorte esimees, Tallinna Pirita linnaosa vanem Tiit Terik ütleb, et eraldi riigi toeta on organisatsioon sunnitud tegevuskavast suurema osa asju maha tõmbama. «See lööb kogu aasta plaani väga sassi,» hindab ta.

Kas tänavu riigieelarvest 24 miljonit saav Keskerakond ise ei võiks oma noori toetada? Terik kinnitab, et kesknoortel puudub otsene rahaline side parteiga. Keskerakonna toetus oli mullu pigem kaudne – näiteks maksis partei ühiselt peetud suvepäevade koha rendi.

Parteinoored toovad eraldi rahaküsimise argumendiks ka selle, et suur osa nende ühenduste liikmeist ei kuulu emaparteidesse. Osa on selleks lihtsalt liiga noored, st alaealised, kuid leidub ka täisealisi, kes mingil põhjusel ei soovi parteisse astuda, vaid tegutseda edasi üksnes noorte seas.

Näiteks Noorte Sotsiaaldemokraatide 2240 liikmest kuulub MTÜ juhi Heiki Järveveeri sõnul Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda vaid umbes 150.

«Meie kogemuse kohaselt on kujutlus poliitilistest noorteühendustest kui «poliitbroilerluse inkubaatorist» meelevaldne,» leiab ta. «Peame meile riigipoolse toetuse mittevõimaldamist ebavõrdseks kohtlemiseks.»

Ministri ainuotsustuses

2008. aastal oli noorsotside eelarves ligi 270 000 krooni riigi raha. Kuid mulluseks neile toetust ei eraldatud. Haridusministeeriumi kinnitusel arvati Noored Sotsiaaldemokraadid toetusesaajate ringist välja, kuna nad vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei esitanud eelneva aasta toetuse kasutamise aruannet.

Rahata jäämine sundis noorsotse mullu odavalt tegutsema.

«Korraldasime üldharivaid loenguid, arutlusringe, külastasime erinevaid asutusi tutvumaks nende tööga. Toimusid mõned seminarid, mille korraldamiseks leidsime vahendeid teistest allikatest,» räägib Järveveer. «Muu hulgas suurenes liikmete enda rahaline panus.»

Erakonna Eestimaa Rohelised noorteühenduse, MTÜ Noored Rohelised esimees Jaan Vaabel leiab, et riigi poolt parteinoori eraldi rahastada polegi õige.

«See aitab raha mõistlikult kasutada,» tunnistab ta. «Siis on iga krooni kulutamine täpselt arvel.»

Noorroheliste mulluses eelarves mängisid olulist rolli liikmemaksud ja roheliste riigikogu liikmete toetus.

Teistest parlamendiparteidest erinevas vormis toimib oma noore järelkasvuga Reformierakond. Neil pole eraldi ühingut ning kogu raha tuleb Reformierakonnalt.

Noortekogu peasekretär Karl Tamme ütleb, et eraldi juriidilise isiku asutamist on arutatud, kuid selle vastuargumendiks on rahastamisskeemi hägustumine, mis on paljude parteidega seotud MTÜde puhul tähelepanu tõmmanud.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv haridusminister Lukas kinnitas Postimehele, et tema otsus erakondade noorteühendustele tänavu erinevalt teistest noorteühendustest enam mitte raha anda on seaduslik, kuna see otsus on ministri pädevuses.

«Toetuste eraldamine toimub vastavalt riigieelarve vahenditele ja kahanev eelarve on viimase aasta probleem,» räägib ta. «Üks võimalus oli arvestada seda, et erakonnad võivad oma noorteorganisatsioone ise rahastada – ja mitte ilma jätta neid, kellel muid allikaid pole.»

Ka parteinoorte jutt, et neil on eraldi ühingud, mille osa liikmeid ei kuulu parteisse, Lukast ei veena. «Tänaval liikudes ja kongresside ülekandeid vaadates ei ole see vahe eriti märgatav,» leiab minister.