/nginx/o/2010/01/25/301281t1hf752.jpg)
Kui päästeameti endine peadirektor Mati Raidma leidis, et Eestil oleks olnud Haiti katastroofiga olnud hea võimalus ära kasutada kogu oma päästemeeskonna võimekus, mida aga ei tehtud, siis Haiti päästetöödelt naasnud Gert Teder nii ei arva.
Teder: Haitit aitama saadeti ainult need, keda hädasti vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selliste suurte õnnetuste puhul tekib meeletu soov aidata, aga seal on ka oma vastuvõtuvajadus. Kõik tööd on oluliselt efektiivsemalt, kui sa täpselt tead, mida sa abistamiseks saadad,» selgitas Teder, lisades, et Eestist läksid Haitile appi täpselt need inimesed, keda seal hädasti vaja oli.
Teder käis Haitil abitöödel Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse (IHP) missiooni raames, tema järel saabusid inimesed, kes olid võimelised üles ehitama maavärina tagajärjel töötamast lakanud sidevõrke. «Eesti panustas selliste meeskonnaliikmetega, kes on võtmefunktsioonis, et abi andmine seal üldse toimiks,» sõnas Teder.
Vajadus sellise töö järele on ilmselt pikaaegne. Veebruari alguses vahetatakse nood mehed rotatsiooni korras välja ja asendatakse teiste Eesti meestega.
«Katastroofipiirkonnas vajavad ka abiandjad kohta, kus elada, süüa-juua, selleks püstitatakse suuri laagreid,» kirjeldas Teder, miks pole hea saata kohale tohutult palju päästemehi.
«Kui mõtlete distantsi peale, kus Haiti on, siis praegu on kindlasti kaalutletud otsused oluliselt paremad kui uisapäisa heatahteavaldusest saata hulk inimesi välja ja siis selgub kohapeal, et ei ole midagi teha.»
Tederi sõnul oli Haitilgi näha selliseid «abistajaid», kellest suurt abi polnud. «Tulid kohale, ütlesid, et mul on kohvritäis sidet, nüüd ma tahan autot, joogivett ja elamiskohta. Selle asja nimi on katastroofiturism. Sellised inimesed segavad abi andmist,» sõnas Teder.