Viljandi muuseumi direktor: heade ideede vastu pole keegi

Pihlak tunnistas, et paljud muuseum abitegevused - näiteks eurorahade hankimine või välisaudiitorite töö ja kõik teised põhitegevusega mitte seotud asjad võiksid olla koondatud ja koordineeritud. «Seda on ka muuseumid ise soovitanud, et see võiks olla selle kompetentsikeskuse rida. Seda vajaks tegelikult kogu Eesti muuseumimaastik,» sõnas ta.

«Kui aga muuseumide reformist esimest korda juttu tehti, siis olin skeptiline ja ka muuseumiavalikkus oli ehmunud. Muuseumid on veidi teistsugusemad kui pangakontorid või mõni poekett. Igaüks on oma identiteedi ja eripäraga,» rääkis Pihlak.

Eestis on 14 erinevat maakonnamuuseumi ja ei Pihlaku hinnangul ole võimalik, et Tallinnast saab kõikide tegevust ühtemoodi juhtida. «Maakonnamuuseumid on kohalikud mäluasutused, mis ainsana maakondades hoiavad alles ja talletavad mälu, uurivad seda ja edastavad. Praegusel juhul võib tekkida oht, et nende võimekus ja otsustusvõime üldse võib reformi tõttu kahaneda.»

Pihlaku sõnul peab reform olema mõtestatud ja heast ideest kantud. «Sest kui tehakse reformi, siis peaksid kõik osapooled saama kaasa lüüa ja kaasa aidata.»