/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/12/93259t1hbb2a.jpg)
Riigiasutustel pole tänavu plaanis muistse vabadusvõitluse aegse võiduka Ümera lahingu 800. aastapäeva tähistada.
Riik ei plaani Ümera lahingu 800. aastapäeva tähistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kultuuriministeeriumi kui ka kaitseministeeriumi pressiesindaja ütlesid BNSile, et nende ministeeriumitel pole Ümera lahingu aastapäeva tähistamist kavas ja neil puudub info ka selle kohta, et mõni muu asutus plaaniks seda teha.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Martin Jaško ütles BNSile, et Ümera lahingu 800. aastapäev väärib äramärkimist ning tema sõnul tervitab kaitseministeerium iga algatust ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks.
Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. aastal nüüdse Läti alal Koiva lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal.
1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast sõjakäigul Võnnu (Cesis) vallutamiseks. Võnnust oli selleks ajaks saanud Mõõgavendade ordu tähtis tugipunkt ja peamine lähtekoht ordu rünnakutel Eestisse.
Võnnu piiramise ajal saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures metsas. Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi liikus eestlastele järele ning sattus eestlaste peidus olnud väe keskele. Eestlased ründasid neid ootamatult kõikidest külgedest ja saavutasid võidu.
Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast lahingust üle kogu Eesti ja kutsusid kõiki üles ühisele tegevusele vallutajate vastu. Ajaloolaste hinnangul aitas Ümera lahing Eesti maakondade vahelisi sidemeid tugevdada.