Uus ajaloo õppekava: vähem fakte ja rõhk Eesti ajaloole

«Uues põhikooli õppekavas tähtsustatakse poliitilisest ajaloost enam inimeste igapäevaelu ja kultuuri temaatikat,» selgitas õppekavade arenduse sotsiaalainete ainevaldkonna juht Mare Oja sel nädalal riigikogus toimunud õppekavade arutelul.

«Ajalugu ei ole faktikeskne õpetus,» rõhutas Oja. Hoopis tähtsam on uue õppekava järgi põhikoolis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajaloo õpetamise põhimõte on Oja sõnul liikumine lähemalt kaugemale, alustades tugevalt rõhutatud kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos. Maailma ajalugu käsitletakse seevastu valitud teemade kaudu, nii et ajalooperioodidest ei peagi tervikpilti kujunema.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, mida on kokku kuus kursust ehk kuus kord 35 tundi, jätkatakse mõistmisele ja seostamisele orienteeritud suunda. «Rõhutatakse vajadust võrdselt tähelepanu pöörata nii teadmiste kui oskuste arendamisele ning sama põhimõtet tuleb arvestada õpitulemuste hindamisel,» ütles Oja.

Üldajalugu õpivad noored senise kolme kursuse asemel ainult ühe. «Üldajaloo kohustusliku mahu oluline vähendamine kompenseeritakse tugevama sidususe loomise kaudu Eesti ajalooga, st Eesti ajaloo suurte teemablokkide ette kujundati sissejuhatava teemana üldajalooline taust, mis oleks raamiks õpitavatele Eesti ajaloo teemadele,» selgitas Oja. Lähiajaloo õpetamisel on Eesti ajalugu tema sõnul esindatud eraldi suurte teemablokkidena.

Üleminek uutele õppekavadele algab 2011/2012. õppeaastal esialgu põhikooli 1., 4. , 7. klassides. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014. õppeaastaks.