Raidma: Eesti jättis kasutamata meie päästemeeskonna võimekuse

Eestil on märgatavalt suurem päästetööde ja välimeditsiini võimekus, kui praegu Haiti puhul rakendati. «See võimekus on pikkade aastate jooksul välja arendatud ja järgi proovitud. Olles ise ka rahvusvahelise kriisindusega otseselt seotud ja ka ÜRO eksperdi staatuses, siis ma tean seda võimekust ka reaalses keskkonnas. Meid hinnatakse väga kõrgelt,» sõnas Raidma.

Tema sõnul arvatakse, et maavärin on meie jaoks midagi võõrast või miks üldse Eestil peaks olema võimekus või valmisolek tagajärgedega võitlemiseks. Maavärin aga ei ole midagi muud kui ainult põhjus õnnetusteks. «Ja põhjus peaaegu kogu õnnetuste skaalaks, mis eksisteerib. Kui võtta kõik need erinevad probleemid, mis tulevad tänu maavärinale, on nad kõik ühel või teisel määral Eestis võimalikud,» rääkis Raidma.

Kaob motivatsioon

Eesti päästemeeskonna vabatahtlikest liikmed on oma oskusi lihvinud mitmes kriisipiirkonnas ning tänu sellele on mitmed eksperdid lülitunud rahvusvahelisse ekspertide maailma. «Nagu Gert Teder on täna Euroopa Liidu meeskonnaga seal eksperdi rollis ja teisedki. See on teine suur lisaväärtus, mis sellest protsessist tulnud on,» ütles Raidma.

Aga kui ainsaks väljundiks jääbki see lisaväärtus, siis hakkab kogu päästemeeskonna filosoofia ja loogika tagasikäiku tegema. «Nähakse, et reaalset tööd meeskonnaformaadis ei tule ega tule.» «Oluline otsustamisel peaks olema see, et tegemist on hetkel viimase kümnendi suurima humanitaarkatastroofiga,» sõnas Raidma.

Eestis räägitakse panustamise otsused läbi välisministeeriumi, siseministeeriumi ja päästeameti vahel.

Siseminister Marko Pomerants rõhutas, et abi osutamise aluseks on riigi konkreetne palve. «On olnud juhtum kui meie päästemeeskond oli juba valmis lennukile minema, kuid riik keeldus abi vastu võtmast ja komplekteeritud ravimid tuli apteekidesse laiali jagada,» sõnas ta.

Eesti on abistamiseks valmis

«Haiti puhul osutati just sellist abi nagu meilt paluti,» ütles minister. Praegu on Haitil abiks lähematest riikidest appi kutsutud päästemeeskonnad. Eestil on tema sõnul valmisolek olemas. «Juhul kui vastava abipalvega pöördutakse, siis loomulikult kaalume seda.»

Siseministeerium hindab ministri kinnitusel Eesti päästemeeskonna päästevõimekust väga kõrgelt. Kogu Eesti päästevõimekust ei saa aga korraga ühte kohta saata, sest samal ajal tuleb tagada reageerimisvõime selleks, et vajadusel kuhugi mujale kiiresti appi minna.

Ka välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti päästemeeskonna võimekus on väga kõrge nagu ka teistel Eesti erinevate päästetegevuste ja abi andmisega seotud professionaalidel ning Eesti on tänu sellele võimeline katastroofide ja õnnetuste puhul reageerima erinevate ekspertidega.

Otsus tehakse rahvusvaheliselt

«Eesti võimekusi teavad rahvusvahelised organisatsioonid ja meie partnerid ning õnnetuste korral tehakse koostöös ka need otsused, millist võimekust millisest riigist konkreetsel juhul kasutatakse. Nii et otsus, milliste ekspertidega üks või teine rahvusvahelise kogukonna liige panustab, tehakse rahvusvahelises koostöös ja Eesti annab seda abi, mida meilt palutakse,» rääkis Paet.

Välisminister möönis, et nähtavuse seisukohalt oleks muidugi olnud hea saata päästemeeskonnaga Haitile arste. «Meil on võimekusi paljudel aladel, aga mida kõige kiiremini sooviti, olid needsamad logistikud ja IT-spetsialistid. Ehk siis tegime seda, mida rahvusvahelised organisatsioonid meie võimekust teades meilt soovisid,» rääkis Paet.

«Loomulikult on meie päästemeeskond reageerimisvalmis, see on nende töö, ning kui Eestilt täiendavaid eksperte küsitakse ka päästemeeskonna osas, arutatakse seda. See, kas selline palve meile Haiti puhul veel esitatakse, sõltub arengutest kohapeal,» ütles Paet.