Õpilased pääsevad füüsikavalemite tuupimisest

Valemite tuupimisest vabastava otsuse tegi juba paari kuu eest gümnaasiumi füüsika ainekava arendamise töörühm ning edasises protsessis seda keegi kahtluse alla ei seadnud.

Töörühma juhtinud Tartu Ülikooli rakendusfüüsika dotsendi Kalev Tarkpea sõnul on valemite peast teadmine füüsikaõppe tase, milleni koolis ei pea jõudma.

«Kõigepealt tuleb omandada oskus õige valem leida ja seda õiges kohas kasutada. Valemite peast teadmine on oskus, mis on vajalik eriala professionaalile, kiirendamaks tema tööd.»

Tema sõnul peab moodsa, infoühiskonna noort õpetama esmajoones eristama õiget valikut valest. «Need ajad, mil haridus seisnes info pähetuupimises ja tuubitavast jätkus elu lõpuni, on minevik.»

Haridusministeeriumi õppekava talituse peaekspert Imbi Henno rääkis Postimees.ee'le, et uued õppekavad püüavad tekitada esmalt noortes huvi füüsika vastu ja alles selle kaasabil ainesse süveneda.

Aastatega ununeb valem nagunii

Nii muutub füüsikaõpe senisest elulähedasemaks, üritades aidata inimestel hiljem igapäevases elus esile kerkivates olukordades hakkama saada.

«Oletame, et mul oleks tarvis teha kodus maja vundamenti, täisnurki joonistada. Ma ei pea kõike peast teadma, võtan abiks interneti, lahendan enda jaoks probleemi,» kirjeldas ta olukordi, kus võiks füüsikas õpitust kasu olla.

Henno väitel on palju ohtlikum, kui inimesed jätavad valemid üle kontrollimata ja eksivad, usaldades liialt oma mälu.

Tarkpea sõnul jääb edaspidi see, kuidas õpetaja valemid õpilaseni toob, koolmeistri enda otsustada. Õpilasele võidakse anda kasutada valemileht või valemivihik, enim pooldab aga Tarkpea lahendust, kus valemid on kooli füüsikakabinetis suurelt seina peale joonistatud.

Paralleelselt aitaksid valemeid tuupimata meelde jätta mõistete definitsioonid. «Mõistete sisu peab õpilane ikka ise peast teadma. Kui ta kasutab mingeid sõnu, siis peab ta teadma sõnade tähendust. Kui tegemist on definitsiooni valemiga, siis sisuliselt peab ta teadma valemi sisu,» rääkis Tarkpea.

Lõpp jälestuse tekitamisele

Tema sõnul üritas ainekava töörühm võidelda valemikretinismi vastu. «Selle vastu, kus õpitakse valemeid pähe, saamata aru valemi mõttest. Seda paraku väga paljudes kohtades tehakse ja see tekitab täiesti arusaadavalt jälestust füüsika õppimise vastu.»

Ülejäänud reaalainetes jääb valemite päheõppimine ka uue õppekava jõustumisel kohustuslikuks.

Imbi Henno sõnul on teistes loodusainetes peale füüsika - keemias, bioloogias ja geograafias - valemite osa väike, et mistõttu nende kohustuslikkus ei peaks eriline probleem olema.

Tarkpea sõnul ei ole ka sellest midagi, kui füüsika lihtsustab valemikorda, aga teine valemirikas aine matemaatika mitte.

«See, et füüsikas midagi on, ei tähenda, et matemaatikas peaks ka olema, ja vastupidi. See on senise koolifüüsika suur häda, et teda püütakse väga matemaatika sarnaseks teha,» rääkis Tarkpea.

Ta lisas, et füüsika on loodusteadus, kuid matemaatika on kõikide kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. «Matemaatikas peaks rohkem kehtima keelereeglid. Seetõttu on minu kui füüsiku jaoks täiesti mõistetav, miks matemaatika nõuab valemite teadmist.»

Tarkpea tõi paralleeli, et ka näiteks inglise keelt omandades peab pähe õppima inglise keele ebaregulaarsed verbid, sest muidu pole võimalik seda rääkida. «Põhimõtteliselt, kui tegemist on keelega, siis on see nõue täiesti mõistatav. Aga füüsika puhul see nii ei ole.»

Eelmise aasta lõpus lahutas haridusminister Tõnis Lukas õppekavad riigikokku toppama jäänud suuremast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning eelmise nädala neljapäeval võttiski valitsus õppekavad oma määrusega vastu.

Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011./2012. õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid.

Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013./2014. õppeaastaks.