/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/01/21/300078t1hc007.jpg)
Eile hommikul autoga kokku põrganud rongi vedurijuht ütles Kanal 2 uudistesaatele, et auto rammis ülesõidukohale sõites kõveraks tõkkepuu.
Tellijale
Jõgevamaal rongile ette sõitnud juht kihutas tõkkepuu kõveraks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vedurijuhi sõnu kinnitas ka avariipaiga vahetus naabruses asuva maja elanik Liia Kruberg, kes just enne õnnetust aknast välja vaatas ja nii autot kui ka rongi nägi.
Vedurijuht oletas, et autojuht märkas lähenevat rongi liiga hilja, pidurdas järsult ning auto hakkas libisema.
Õnnetus juhtus Jõgevamaal Kaarepere lähedal raudteeülesõidukohal kell 9.55, kui Tallinna-Tartu kiirrongile sõitis ette sõiduauto Volkswagen Passat. Autot juhtinud 39-aastane mees suri enne päästjate kohalejõudmist suri, kaasa sõitnud eakas naine õnnestus päästjatel kiiresti välja päästa.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik lisas, et rongile ette jäänud auto paiskus saadud löögist mitusada meetrit eemale. Rong aga sai pidama enam kui 800 meetri kaugusel Visusti raudteeülesõidukohal. Rongis oli poolsada reisijat ja neli meeskonnaliiget, neist keegi viga ei saanud.
Edelaraudtee kvaliteedi- ja ohutusjuht Urmas Lükki märkis, et rongil purunes vaid kiirusmeeriku karp, kuid igaks juhuks vaadati umbes tund aega Kaarepere lähedal seisnud rong Tartu depoos üle. Eile lõuna ajal arvas Lükki, et rong sõidab õhtul Tallinna tagasi.
Raudteeohutusega tegeleva Operation Lifesaver Eesti juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa sõnul võib raudteel juhtunud õnnetustes süüdlasteks alati pidada autojuhte ja jalakäijaid.
«Jõgevamaal juhtunud traagilise sündmuse taustal tuleb kahjuks märkida, et autojuht ei teinud kõike, et veenduda raudtee ületamise ohutuses,» rääkis Vahemets. «Oleme ettevaatlikud kõikvõimalikel ristmikel, aga raudteedel, kus küll sõidab ehk vaid kolm rongi päevas, tähelepanu kaob.»
Vahemetsa sõnul usaldatakse liialt valgusfoore või tõkkepuid. Need ei pruugi töötada ja seetõttu tuleb ise veenduda, et ülesõit on ohutu.
Näiteks autojuhtide teadmatuse kohta tõi Vahemets ülesõidukohtade foorid, mille üks tuli on valge. «Oleme küsinud, mida see valge foorituli tähendab, ja nemad vastavad, et valge tuli lubab sõita. Tegelikult näitab see tuli, et foor on töökorras,» seletas Vahemets. Kui valge tuli ei põle, peab autojuht olema eriti tähelepanelik, sest foor võib olla rikkis või on tulemas rong.