Ministeerium: võtsime soovõrdsust arvesse küll

«Õppekava vääruste osas, mida tulevane koolisüsteem õpilastele peaks andma, on kirjas ka soolise võrdõiguslikkuse temaatika,» lausus ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

«Lisaks inimeseõpetusele ja ühiskonnaõpetusele tuleb naiste rollist ja nende panusest rääkida ka näiteks matemaatikatunnis, sest koolides ei saa allergiliselt suhtuda erinevatesse sugudesse ega soolise võrdõiguslikkuse temaatikasse.»

Eesti üldhariduskoolide õpetajatest on umbes 80 protsenti naised ja seega on tema sõnul alusetu kartus, et naised unustaksid oma õppeaines sookaaslaste saavutustest rääkida.

Uues ainekavas on nõue, et kord õppeaastas peavad kodunduse ja käsitöö valinud õpilased ühe kuu vältel õppima vanas mõistes poiste käsitööd ja vastupidi. «Sel moel saab noortele käsitöötundidega anda elementaarsed käsitööoskused võimalikult erinevates valdkondades,» lisas Ladva.

Õppekavade ümarlaua, kus ka Reitelmann esines, kokku kutsunud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et ka tema meelest on soorollid tugevasti kultuurikeskne fenomen.

Sotsiaaldemokraadist Kreitzberg väitis, et on oma erakonnaski kohanud mõtteavaldusi, et autojuhtimine on kaasasündinud ning poisid on tüdrukutest matemaatikas võimekamad. Tema sõnul ei vasta sellised arusaamad paraku tõsisemate uuringute tulemustele.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua juht Eha Reitelmann taunis neljapäeval vastu võetud õppekavasid, sest need kinnistavad aegunud soorolle.

Tema sõnul on kõige hullem olukord tööõpetusega, kus poistel lubatakse küll käsitööd-kodundust oma alaks valida, kuid teisalt eeldatakse, et nad seda ei tee.

Liit soovitas kaasata õppekavade edasisse arendamisse ka võrdõiguslasi.