Naisaktivistid: värsked õppekavad kinnistavad soorolle

«Kahjuks vaadates õppekava tundub, et Eesti on järgmistele põlvkondadele jätmas väga palju soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme,» rääkis Reitelmann tänasel õppekavade avalikul arutelul riigikogus.

«Näiteks tööturu jagunemine naiste ja meeste töödeks, mis on seotud töö erineva väärtustamisega. Tegelikult on tegu isiksuse vaba arengut piiravate soorollide püsimisega.»

Tema sõnul tuleks nendest nähtustest lahti saamiseks alustada koolist või veel parem, lasteaiast. «See on koht, kus riik saab viia reaalselt lasteni neid väärtusi, mis on uues õppekavas loetletud.»

Reitelmanni väitel räägitakse õppekava üldosas soolisest võrdõiguslikkusest, kuid ainekavades see ei kajastu, eriti tehnoloogia valdkonna ainetes käsitöö ja kodundus ning tehnoloogia.

Tema sõnul rõhutatakse, et tööõpetus ei ole soopõhine, kuid seejärel eeldatakse, et see ikkagi nii on. «Kui loeme määruse seletuskirja, on seal arvestatud, et nagunii õppegruppidesse jagunemine toimub soopõhiselt.»

Reitelmanni jutu järgi ongi probleem selles, et ei teki reaalset valikuvõimalust, kui just ei taheta teiste naerualuseks sattuda. «Mõtelge 4. klassi lapse peale, kes peab valima õppeaine järgmiseks viieks aastaks. Kui vabalt ta ikka valib?» küsis Reitelmann.

«Ma arvan, et ta valib vastavalt õpetajate, vanemate ühiskonna üldisele ootusele ning sellele, kuidas valivad sõbrad. Nii tekivad ikka poiste ja tüdrukute grupid,» märkis ta.

Tema sõnul tuleks küsida, miks eeldatakse, et 21. sajandil on ikkagi vaja naisterahvastel õppida põhjalikult tikkima, kuduma ja heegeldama.

«Teame oma liikmete tagasisidest, et tüdrukud tahavad õppida ka traditsioonilisi meeste käsitööalasid - puutööd, elektroonilisi vidinaid kokku panema jne. See on tänapäeva elus vajalik.»

Tema hinnangul oleks aeg stereotüüpe muuta. «Kindlasti on suur samm, kui ühendada senine poiste ja tüdrukute tööõpetus,» pakkus ta.

Reitelmanni sõnul vajavad ka ülejäänud õppeainete kavad tõsist võrdõiguslikkuse ekspertiisi.

«Õigupoolest oleks vaja selline ekspertiis teha kogu dokumendile. Meie soovitus on, et kõigi aineraamatute, materjalide väljatöötamisse võiks kaasata soolise võrdõiguslikkuse eksperdi.»

Tema sõnul leiab asjatundjaid Eesti juhtivatest ülikoolidest, kuid vajadusel saaks ka naisühenduste ümarlaud aidata, näiteks liikmesorganisatsiooni Naisuurimuse Teabekeskus kaudu.

Reitelmanni väitel ei tee see kellelegi kahju, kui õppekavades võrdõiguslikkuse aspekt läbi mõelda. «Tahes tahtmata ignoreerib Eesti rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtteid, ka meie endi kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. Ma arvan, et seda olukorda saaks vältida.»