Eesti päästetöötaja teab kõike Haiti lennuväljal toimuvast

Tederi sõnul on abilisi kohapeal juba praegu palju. «Tipphetkel oli töös umbes 50 otsingu- ja päästemeeskonda, üle 1000 päästetöötaja ja üle 100 otsingukoera,» loetles ta. «Lisaks kõikvõimalikud abiorganisatsioonid, kes tegelevad välihaiglate püstitamise ja humanitaarabisaadetistega.»

Esialgu töötas Teder eestlastest ainsana, eile varahommikul saabus lisaks Indrek Juhanson, kes hakkas tööle koordineerimiskeskuses IT- ja sideasjadega. Veel kolm möödunud nädala lõpus teele asunud päästemeeskonna liiget - Enn Eberg, Avo Kiik ja Jaanus Saar - ootasid Santo Domingos oma kohalelendu, sest Haiti pealinna lennujaam on kõikvõimalike õhusõidukitega ülekoormatud.

Kui esimesel päeval pärast Haitile saabumist oli Teder hindamisrühma liige ja sooritas koos teistega purustatud aladel helikopterilennu, siis nüüdseks on tema igapäevane töörutiin paika loksunud. Ta töötab päästemeeskondade vastuvõtukeskuses ja jääb sinna ilmselt oma missiooni lõpuni.

«Päevad on pikad ja väga kiired,» kirjeldas mees. «Peame siin teadma praktiliselt kõike, mis lennuväljal toimub, vastu võtma aitajaid, kõik saabuva registreerima. Päevad on pikad ja ööpäevas jääb magamiseks viis kuni kuus tundi.»

«Olen ametis rahvusvahelise abiandmise vastuvõtu keskuses. See asub Port-au-Prince'i lennujaamas ja meie ülesandeks on registreerida kõik riiki saabuvad abiandjad ja neid õigete kontaktidega kokku viia,» selgitas päästeametnik.

Range töökorraldus

«Töökoormuse teeb suureks veel see, et samal ajal lahkuvad riigist inimesed, keda evakueeritakse USA armee lennukitega. Ka neil on küsimusi - kasvõi selles stiilis, et kus on WC. Ühesõnaga, sagimist selles infohulgas on palju,» lisas ta.

Samas hakkab tema sõnul taastamistööde algfaas mööda saama - nüüdseks on tekkinud vajalikud süsteemid ja asjad liiguvad. «Ilmselt tekib üks suur takistus lähipäevil - riigi kütusevaru on otsakorral.» Mis siis juhtuma võib hakata, ta paraku ei täpsustanud.

Tederi sõnul tegeleb iga organisatsioon rangelt oma ülesannetega. «Ainult selliselt on võimalik tagada sellise suuroperatsiooni edukus, koordineerimine ja juhtimine. Kaootilisus sellisel puhul süvendaks katastroofist niigi tekkinud kaost,» selgitas Teder.

«Üldiselt on kohalikud väga abivalmis, aga on ka juhuseid, kus on tekkinud turvariske vägivallatsejate süül.»

Annetused ohvritele

Gert Teder soovis veel eraldi rõhutada, et iga abi on teretulnud: «Kui lugesin, et ka Eestis tehakse annetusi, siis uskuge - see on seda väärt, sest siin on toimunud väga suur õnnetus ja iga abi on väga-väga vajalik.»

Eesti Punase Risti ja UNICEF Eesti annetuskontodele oli Haiti ohvrite jaoks eilseks kogunenud üle 300 000 krooni, sellest 100 000 krooni kandis Tartu linnavalitsus ning kaks 10 000-kroonist ülekannet olid teinud eraisikud.

Eesti Punase Risti esinaine Riina Kabi selgitas, et raha kantakse Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile ja selle esindajad otsustavad kohapeal, mille jaoks üle maailma korjuvat abiraha kõige enam vaja läheb. «Vesi, sanitaaria, ravimid, toit...» loetles ta. Samas aidatakse ka maha matta maavärinas hukkunuid, et vältida nakkuste levikut.

Eesti Päästemeeskonna missioonid:
2002-2005 demineerimisüksuse liikmed koos pommikoertega Afganistanis operatsioonil «Kestev vabadus»;
2005 jaanuar: meedikute rühm Indoneesias tsunami ja maavärina järel Banda-Acehis;
2005 aprill-juuni: ÜRO välilaagri haldamisel tsunamijärgses Indoneesias Calangis;
2005 oktoober: ulatusliku maavärina tagajärgede likvideerimisel Pakistanis;
2005 oktoober - 2006 oktoober: ÜRO välilaagri haldamisel Pakistanis, Batagramis;
2007 Lätis abis tõkestamas õlireostust Daugava jõel.
Osalenud ka enam kui 20 rahvusvahelisel õppusel