/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/01/18/119094t1h1c45.jpg)
Kolmandat ametiaega järjest riigikogus olev Andres Herkel märkis, et kui poliitiline süsteem muutub liiga suletuks ja erakonnad ei suuda esile tuua uusi poliitikuid, siis võib see meede aidata.
Herkel riigikogulase ametiaja piiramisest: see poleks valija altvedamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel sõnas, et laiemalt seda küsimust arutatud pole, kuid ta teab, et siin-seal niisugust süsteemi rakendatakse. «Siiski on piirang pigem pikema aja peale, näiteks Šveitsis saab olla parlamendis neli ametiaega ehk kuusteist aastat, siis tuleb võtta paus.»
Kui poliitiline süsteem muutub liiga suletuks ja erakonnad ei suuda esile tuua uusi poliitikuid ning vanad muganduvad sõna kõige halvemas tähenduses, siis võib see meede Herkeli hinnangul aidata küll. «Näiteks 2003. aasta valimistel vahetus ligikaudu kaks kolmandikku riigikogu koosseisust ehk verevahetus oli erakordselt tugev,» ütles Herkel.
Praegu on suletust Herkeli sõnul kindlasti juurde tulnud ja on väga hea, et selles tajutakse probleemi ja otsitakse uusi lahendusi. «Demokraatlikus süsteemis peaks valija ja ka erakond ära tundma selle, kui valitud inimesel enam sädet ja hoogu pole. Kui aga on üldine mulje, et seda ei suudeta, siis tuleb midagi ette võtta. Ma ei välistaks ka sellist lõiget, nagu Mart Laar pakub, aga otsida tuleb teisigi lahendusi.»