Sotsiaaltöötajad: riigi suhtumine hädalistesse on jäik

Heinjärv tõi näiteks juhtumi, kus kodulaenuga noore pere mõlemad täiskasvanud kaotavad töö - sissetulekut neil ei ole, aga laen tahab maksmist, kirjutas linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

Nii mõnelgi juhul on nende vanemad nõus lapsi toetama ja mõnda aega pangale ise laenuosa tagasi maksma. Aga elamiseks - toidu ostmiseks, kommunaalkulude maksmiseks - perel ikkagi raha pole. «Loogiline oleks, et selline pere võiks taotleda toimetulekutoetust, et neile oleks tagatud minimaalnegi elamisraha, aga riik seda ei võimalda, sest vanemate osa laenu maksmisel käsitletakse tuluna,» ütles Heinjärv.

Heinjärve meelest tuleks toimetulekutoetuse kord paindlikumaks muuta, et need noored pered, kellel on peagi lootust endale uus töökoht leida, ei peaks ajutiste raskuste pärast oma kodust loobuma ja kolima linna sotsiaalmajutusüksusesse. «Riik tekitab praeguse poliitikaga kunstlikult kodutust,» leidis nõustaja.

Tallinna sotsiaaltöökeskuse direktori Kersti Põldemaa hinnangul on elanikkonna vaesema osa jaoks majanduskriisi põhi alles tulemas. «Tuleb uus kodutute laine. Töötukassa väitel saabub kevadel see aeg, kus paljudel töötuks jäänutel lõpevad koondamisrahad ning töötukassa makstavad hüvitised-toetused, mille abil nad siiani oma kommunaalmaksud tasutud said,» lausus Põldemaa.

Samal arvamusel oli võlanõustaja Terje Lääts: «Kui seni on ots otsaga kokku tuldud ja vanade võlgade tasumiseks uusi laenukesi peale võetud, siis nüüd inimesed enam nii lihtsalt läbi ei saa, sest laenud kuhjuvad.»

«Ja mingil hetkel võib inimene leida end olukorras, kus tema sissetulekud on kohtutäituri poolt arestitud, ja kui ka pangakontolt enam midagi välja pigistada pole, aga võlad jätkuvalt tasumata, võib juhtuda, et lõpuks pannakse kodu haamri alla,» ütles võlanõustaja.