Keskkonnaminister kinnitas kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava

Tegevuskava järgi võiks lähtuda põhimõtetest, mis on sõnastatud ka Taani kormoranide ohjamiskavas: nii kaua kui võimalik tuleb püüda vähendada kahju, mitte kormoranide arvukust.

Kui arvukuse vähendamine on vältimatu, tuleb seda teha kindla kontrolli all.

Kormoranide leviku ohjamise meetoditena kirjeldatakse tegevuskavas nende peletamist uutest pesitsuspaikadest ning lindude arvukuse piiramist vanades kolooniates näiteks nende mune kevadel õliga pritsides.

Kormoran on kalatoiduline lind, kes seab ohtu kalaliikide populatsioonide säilimise ja võib tõsiselt mõjutada selle kaudu kalasaake. Lisaks hävib tihedates kormoranikolooniates taimestik ning seal pole asu teistel lindudel.

Kormoranid alustasid Eestis pesitsemist 1980. aastatel ning nende kolooniad on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal rannikumeres.

Viimase uuringu andmetel on Eestis kormorane 12 600 paari, seega võib tema arvukuseks koos poegadega lugeda ligikaudu 50 000 isendit.

Selleks, et tegevuskava rakenduks süsteemselt ja õiguspäraselt, luuakse töörühm, mille ülesandeks on välja töötada kavas toodud tegevuste raames piirkonna eripära arvestavad kormoranide ohjamisvõtted ja nende rakendamise tingimused juhul, kui teised alternatiivid puuduvad.

Töörühma hakkab koordineerima Riiklik Looduskaitsekeskus ning sinna kaasatakse eksperte nii kala- kui linnuteadlaste hulgast.

Tegevuskava kohaselt käivitab töörühm ka seireprogrammi, mille abil jälgitakse kormorani populatsiooni seisundit ja hinnatakse iga rakendatud tegevuse kohapealset mõju.