/nginx/o/2010/01/15/296981t1h97d9.jpg)
Tallinna kesklinna valitsus kuulutas reedel välja uue konkursi Tõnismäe veetorni rendile andmiseks, kuna eelmine pakkumine nurjus. Tallinna Tehnikaülikool tahab aga torni tasuta endale saada.
Tehnikaülikool ootab veetorni kättesaamisel oma aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kesklinnavalitsuse vanema asetäitja Jüri Lump ütles, et teine konkurss kuulutati välja täpselt samadel tingimustel kui eelminegi kord. Põhjus on selles, et tingimusi saab muuta vaid linnavolikogu ning praegu ei ole veel põhjust volikogu poole pöörduda.
«Kui ka teisel korral ei tule veetorni konkursile ühtegi pakkumist, alles siis pöördume suure tõenäosusega linnavalitsuse poole, et nad teeksid volikogule ettepaneku konkursi tingimusi muuta või midagi muud ette võtta,» märkis Lump.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) haldusdirektor Margus Leivo ütles, et ülikool ei osalenud eelmisel konkursil ning ei kavatse seda ka seekord teha, sest Mustamäe kompleksi arendamine ei võimalda praegu täiendavat raha välja käia. Teiseks saaks ülikool rendile kuluva raha otse hoone kordategemisse investeerida, kui linn võõrandaks torni tasuta TTÜ-le.
«Kui teine pakkumine ka nurjub, siis tehnikaülikooli šansid tõusevad,» ütles Leivo. «Kui asja analüüsida, siis see torn on kõrval igasugustest turismimarsruutidest, mis sinna külastajaid võiks tuua. Pealegi puuduvad krundil sisuliselt parkimisvõimalused ning muinsuskaiste nõudmisi arvestades on sinna mingi äritegevuse mahutamine suhteliselt keeruline. Meile kuuludes asuks aga torn kolledžiga ühel krundil ja ühe peremehe käes ning see oleks igati õigustatud.»
Leivo märkis, et kõrvalasuvast kolledžihoonest saab peaaegu igalt korruselt veetorni sisse minna. Torni on võimalik rajada raamatukogu või kujundada sinna auditooriumid. Seega saaks TTÜ hoone täielikult kasutusse võtta.
Lump ei osanud öelda, kas eelmine konkurss luhtus liiga kõrge rendihinna, karmide muinsuskaitsenõuete või mingil muul põhjusel. Kui tingimusi muuta, võiks alandada senist renditasu, mis on 40 krooni ruutmeetrilt kuus. Kõne alla võiks tulla ka rendilepingu pikendamine seniselt 35 aastalt kauemaks või laiendada hoone kasutusvõimalusi. Muinsuskaitse eritingimuste järgimiseks kulub hoone renoveerimiseks ligi seitse miljonit krooni ning seda tingimust ei saa tõenäoliselt vähendada.
«Tuleb muinsuskaitsjatega läbi rääkida, et nad lubaksid veetornis tulevikus ka midagi rohkemat teha, praegu on see hoone mõeldud vaid äri- ja ühiskondlikuks otstarbeks.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul ei tohi mingil juhul muuta veetorni välisilmet ega ehitada hoonet ümber elamuks. Ka täiendavaid aknaavasid ei ole võimalik teha. Samas peab tulevane rentnik tagama hoones soojus- ja veevarustuse.
«Kui ka teisel konkursil ühtegi pakkumist ei tule, on linnavolikogul võimalus otsustada, kas mitte anda veetorn riigile üle, kuid sel juhul tuleb teada saada, kas riik soovib ikka hoone korda teha, mitte seda lihtsalt maha müüa,» ütles Lump. «Võib ka olla, et linn tahab veetorni eest midagi vastu saada.»