/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/06/19/50998t1h6843.jpg)
Justiitsminister Rein Lang nimetas kõige halvemaks võimalikuks kriminaalpoliitikaks roheliste algatatud eelnõu, mis muudaks suures koguses prügi metsa alla viijad kriminaalkurjategijaks.
Lang ründas prügikurjategijate eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema väitel on komme minna hetke-emotsiooni alusel kohe seadusi karmistama omane uutele erakondadele, nagu näitab ka Res Publica kunagine loosung «Vali kord!» ning sellega kaasnenud lubadused ja sammud.
Lang märkis, et Eestis on maad võtmas omalaadne tendents, et nähakse kriminaalmenetluses lahendust igasugu probleemidele - et just selle läbi saab ühiskonda juhtida.
Ministri sõnul peaks lähtuma kriminaalpoliitilistes otsustes eelkõige teaduslikest analüüsidest.
Ta tõi välja ka, et Eestis on praegu proportsionaalselt kõige rohkem kriminaalkurjategijaks tunnistatud inimesi Euroopa Liidus, mis näitab, et seadused on juba praegu liiga karmid.
«Kriminaalkorras karistatute hulk suhtarvuna elanikkonda on kolossaalne. Eesti on sellega Euroopa Liidus päris kindlasti esikohal.»
Roheliste algatatud ja täna valitsuse toetuseta jäänud eelnõu muudaks kriminaalkurjategijaks inimesed, kes viivad metsa alla üle 50 liitri prügi.
Langi väitel on ka praegustes seadustes piisavalt võimalusi prügistajaid karistada, mistõttu tegi ta üleskutse rakendada kõigepealt seadusi ja võimalusi, mis on juba praegu olemas, ning alles kõige viimases järjekorras valida uute ja karmimate seaduste tee.
Langi sõnul võib praegu näiteks nõuda prügi metsa alla viijalt, et ta rämpsu ise ära koristaks, ja kui ta seda ei tee, lasta kohalikul omavalitsusel probleem ära lahendada, nõudes hiljem prügistajalt kulud kohtutäituri vahendusel välja.
Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu eesmärk on minimeerida tahtlikku prügi loodusesse viimist, karmistades karistusi sellise tegevuse eest, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõus toodud muudatuste kohaselt on alates 50 liitrist prügikogusest jäätmete ladestamine selleks mitte ettenähtud kohta kriminaalkuritegu, mille eest saab karistada nii rahatrahviga kui ka kuni üheaastase vabadusekaotusega.
Eelnõu algataja arvates peaks seaduse vastuvõtmise mõjul vähenema tahtlik prügi loodusesse viimine. Otseseid lisakulutusi seaduse rakendamine kaasa ei too. Seadus jõustuks üldises korras.
Justiitsministeerium, vaadanud läbi keskkonnaministeeriumi seisukoha, tegi täna valitsusele ettepaneku mitte toetada seaduseelnõu.
Ministeerium leidis, et karistuste karmistamine antud valdkonnas ei pruugi anda soovitud tulemusi.
Ka kehtivad seadused võimaldavad piisavalt karmi sanktsiooni kohaldamist.
Ministeeriumi hinnangul ei ole tegelikkuses probleem mitte sanktsiooni puudulikkuses, vaid hoopis seaduste rakendamises, ning sel juhul ei aita ka sanktsiooni vangistusliku karistuse lisamine.