Õpilasliit soovinuks enne valitsuse otsust õppekavadele asjaosaliste ühist heakskiitu

«Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ei olnud vastu uutele õppekavadele, ent oleksime eelistanud eelnevate pikaajaliste õppekavasid puudutavate arutelude tulemuste lõplikku kinnitamist kaasatud osapoolte vahel. Kaasatud huvigruppide poolne mitteformaalne kinnitamine oleks tugevdanud õppekavade positsiooni ning aidanud kaasa ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmise kiirendamisele,» seisab liidu pöördumises.

EÕEL hinnangul oleks teisipäevaks, 19. jaanuariks, kokku kutsutud kultuurikomisjoni arutelu abil see ka saavutatud. «Peame oluliseks, et haridusküsimustes jõutakse otsusteni laiapõhjaliste arutelude ja eelistatavalt konsensusliku otsustamise kaudu,» märgib liit.

Uute õppekavade puhul on EÕELi hinnangul kõige olulisemaks ja positiivsemaks õpilasele esitatud ootuste ehk pädevuste kirjeldamine ning valikuvabaduse suurenemine ja karjäärinõustamise võimaldamine koolides. EÕEL näeb selles uues õppekavas tegelikult ka õppetööle uue aluse seadmist. Ühiskonnas on juba pikemat aega olnud kõrgendatud ootused õpilastele ja koolilõpetajatele - nüüd on need ka kirjas õppekavades.

«Samuti on oluliseks läbimurdeks õppekeskkonnale esitatavate nõuete senisest täpsem määramine. Nii füüsiline kui ka vaimne keskkond on motiveeritud õppimiseks ja headeks tulemusteks määravad,» seisab liidu avalduses.

Äramärkimist väärib EÕELi jaoks ka senisest mahukam omavahel seotud teemade kirjeldamine õppekavades. See loob nende hinnangul paremad eeldused ainetevaheliseks kooskõlaks ja õpetajatele paremad võimalused ühendada erinevates ainetes läbitavad teemad õpilaste jaoks loogiliseks ja siduvaks.

EÕEL soovitab ministeeriumil ja koolidel nüüd olulist tähelepanu pöörata uute õppekavade rakendamisele, mille eelduseks on suuresti õpetajate valmisolek muudatustega kaasa minna. Selleks tasub kaaluda ülikoolide seniste õppekavade uuendamist tulevaste õpetajate jaoks ja ka tänastele õpetajatele täiendkoolituste läbiviimist.

Peamiseks haridusreformi arutelukohaks on EÕEL arvates jätkuvalt eksamid ja koolilõpetamine. «Väljundipõhisuse ehk õpilase pädevustest lähtumise järgi ei peaks eksamid olema enam ühel ainel rajanevad vaid peaksid olema laiapõhjalised. Sestap on EÕEL pakkunud välja eksamikorralduse, mille järgi oleks õpilasel kolm põhilist küpsuseksamit (emakeel, võõrkeel, loodusteadused), mis aga poleks eelduseks keskhariduse omandamisel, vaid pigem annaks õppijale hinnangu tema küpsuse kohta. Kooli lõpetamise aluseks oleks lõputunnistus, mitte riigieksamite tulemustega diplom.»

EÕEL jätkab eksamikorralduse muutmise teema rõhutamist riigikogus arutatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kaudu.